Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.Inimeste kehakumeruste edasiandmiseks on kasutatud varje, ka ehitiste kujutamisel on püüeldud ruumilisuse poole. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344).
Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. Ei pandud enam rõhku hõljuvale stiilile, vaid jäädi kindlalt maa peale püsima. Kuna põhilised ideaalid kandusid üle antiigist, siis mehised ja tugevad piilarid asendusid antiigipäraste sammastega. Samuti polnud mingit liialdamist, vaid säilitati lihtsus, kuid sealjuures originaalsus. Renessansi ajastu hooneid maaliti ja kaunistati seest õlivärvidega ja peamiselt kasutati freskotehnikat. Seina kaunistustes hakati kasutama valguse suunamist ja varje, et teha pilte ja maale ruumilistemaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kahe ajastu stiilid erinesid teineteisest nagu öö ja päev. Gooti ajastul rõhutati rohkem usku ja püüeldi jumala poole, ehitades kõrgeid ja teravaid ehitisi. Renessansi ajastul aga usuti rohkem iseendasse ja pöörati rohkem rõhku sümmeetriale. Ülepakutus asendus antiikajast tuntud lihtsusega.
Vararenessanssi skulptuuris oli kuulsaim skulptor Donatello, kes järsult eraldus gootikast ning ühendas antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. Tema üheks tuntuimaks teoseks on Püha Jüri üle 2m kõrgune marmorist kuju. Donatello hakkas kasutama uuesti kontraposti, mis muudab kuju seisaku loomulikuks. Teine Donatello kuulsaim teos on peaaegu elusuuruses pronksist “Taavet” 15. Sajandi maalikunstis oli levinud usulised teemad. Kasutati freskotehnikat ja temperavärve ning ka õlivärve. Murrangulise tähendusega vararenessanssi maalikunstis oli Masaccio looming, milles oli esmakordselt kasutusele võetud tsentraalperspektiiv. 16. Sajandil ehk kõrgrenessanssi ajajärgul sai arhitektidele püüdluseks suurejoonelisus vastukaaluks 15. Sajandi arhitektuurile. Kaks sellist näidet on väike kabel ehk Tempietto ja Rooma Peetri kirik. Kaks suuremat arhitekti sellest ajajärgust olid Bramante ja Michelangelo.
või Maarjat koos lapsest Jeesusega. Materjalidest kasutati kivimeid, Eestis nt paekivi, hilisgootikas ka puitu, millega hakati kaunistama eriliselt tiibaltareid ja kantsleid. Kuulsad altarid nt Pühavaimu ja Niguliste kirikus. Maalikunstis oli oluliseks zanriks vitraaz, mis pidi tekitama dekoratiivset üldmuljet. Tihti kujutati vitraaziga jumalat jne, et lihtrahvale õpetlik olla. Nt: Chartri katedraal. Vabale seinapinnale maaliti muid pilte; see oli eriti levinud Itaalias. Kasutati freskotehnikat, kus niiskele aluspinnale joonistati lubjakindla värviga. Maalitud kujutised olid tihti väga ebaproportsionaalsed ja elukauged. Üks kuulsaimaid kunstnikke, kes freskomaali elulisemaks üritas muuta, oli Giotto, kelle tööd sarnanesid juba veidi renessansiaegsele kunstile. Ta rõhus oma piltides reaalsusele, kujutas kõike ruumiliselt ja loogiliselt poose ja ilmeid igapäevasemalt. Jätkuvalt oli oluline ka miniatuurmaal. Munkadelt siirdus pühade tekstide kirjutamine ja
temperavärvidega peale maalides. Kuivale lubjapinnale tehtud maali nimetatakse secco. Fresco secco't on tihti kasutatud detailide lisamisel või paranduste tegemisel valmis freskodele. Kahe tehnika suurim erinevus seisneb selles, et tõeline fresko on kestev, kuiv fresko aga kipub aja jooksul maha kuluma. Ajalugu Freskosid maaliti juba antiikajal, kuid Pompei ja teiste Rooma linnade väljakaevamistel leitud freskode puhul ei ole teada, kas sel ajal kasutati ülalkirjeldatud freskotehnikat ehk nn Itaalia meetodit, mida Cennino Cennini kirjeldab 15. sajandi alguses "tõelise freskona" (buon fresco). Rohkelt freskosid on maalitud keskajal Bütsantsis, Gruusias ja Serbias; eriti aga 14.16. sajandil Itaalias (Giotto di Bondone, Mantegna, Michelangelo, Raffael jt) ja Vana-Venes Theophanes Kreeklane, Andrei Rubljov jt). 5 Pastell Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet
Värviliste kriitide abil saab luua pastellmaali. · Monumentaalmaal- Varasematest aegadest on meie aegadeni säilinud põhiliselt seina- või laemaalid. Sedalaadi maalikunsti nimetatakse monumentaalmaaliks - kujutise suuruse ja monumentaalsuse tõttu. Monumentaalmaalide loomiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid. Aegade jooksul on kõige rohkem kasutatud freskotehnikat - sel juhul kantakse lahjendatud temperavärv (sideaineks munavalge) niiskele lubikrohvile. Sekkomaali puhul kasutatakse vesivärve kuival krohvipinnal. Sgrafiito puhul maalitakse mitu erinevat värvi kihti üksteise peale ja kraabitakse siis kujutis vastavat värvi kihini. Monumentaalkunsti hulka kuuluvad veel mosaiik (kujutis pannakse kokku eri värvi kivi vms. tükikestest ja vitraaz - klaasimaal.
10. Nimeta reness-kunstnike maali teemad. Millised 2 teemat olid gooti ajastuga võrreldes uued? Usulise ja meelelise maailma väärtustamine, piiblitegelaste, -sündmuste ja pühakute kujutamine. 15. saj II poolel levis ilmalike sündmuste kujutamine ja kaasaegsete inimeste portreede maalimine. Üksikud teosed antiikmütoloogiast. 11. Milliseid maalitehnikaid ja värve sel ajal kasutati? Freskotehnikat ja õlivärve. 12. Mille poolest on erilised Firenze 15.saj II poole kunstniku Sandro Botticelli maalid? 13. Missugust maalitehnikat hakati Veneetsias varem kasutama kui mujal Itaalias, miks? Itaalia renessanss. 14. Millist ehitist peetakse kõrgreness esikteoseks? Kes on selle autor? väike kabel Tempietto, mille alumist korrust kaunistab sammastest ümbriskäik. Selle autor on Bramante 15. Millise tähtsa ehitise kavandas Bramante 16
Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Maalikunsti väljendusvahenditeks on jooned ja värvid kahemõõtmelisel pinnal. Varasematest aegadest on meie aegadeni säilinud põhiliselt seina- või laemaalid. Sedalaadi maalikunsti nimetatakse monumentaalmaaliks - kujutise suuruse ja monumentaalsuse tõttu. Monumentaalmaalide loomiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid. Aegade jooksul on kõige rohkem kasutatud freskotehnikat - sel juhul kantakse lahjendatud temperavärv (sideaineks munavalge) niiskele lubikrohvile. Sekkomaali puhul kasutatakse vesivärve kuival krohvipinnal. Sgrafiito puhul maalitakse mitu erinevat värvi kihti üksteise peale ja kraabitakse siis kujutis vastavat värvi kihini. Monumentaalkunsti hulka kuuluvad veel mosaiik (kujutis pannakse kokku eri värvi kivi vms. tükikestest ja vitraaz - klaasimaal. Michelangelo. Inimese loomine. Osa Vatikani Sixtuse kabeli lage katvast freskost.
Gootika Eestis: Tallinna vanalinn. Toomkirik, Niguliste (barokne tornikiiver), Pühavaimu ja Oleviste kirik ja paljud Eesti maakirikud. (Raekojal renessanss-stiilis kiiver). Tuntumad kunstnikud: Sakslase Bernt Notke Surmatants Tallinna Niguliste kirikus ja Tallinna Pühavaimu kiriku tiibaltar, Hermen Rode Tallinna Niguliste kiriku peaaltar, Michel Sittow Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid
Tema peateosteks on Püha Jüri, Taavet, Gattamelata ratsakuju. 12. Mille poolest on Andrea del Verrocchio võrreldav Donatelloga? Sest nagu Donatello valmistas ka tema Taaveti kuju ja teisegi ratsaväelase monumendi 13. Millised teemad olid levinud 15. sajandi itaalia maalikunstis? Sellel ajal oli levinud pühalike ja ilmalike sündmuste kajastamine, ka kaasaegsete inimeste portreed. 14. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? Peamiselt kasutati freskotehnikat, puutahvlitele temperavärvidega. Hiljem hakati kasutama ka õlivärve. 15. Keda peetakse itaalia renessansmaali isaks? Nimeta tema peamised tööd. Milles seisnes nende uudsus? Renessansmaali isaks peetakse noorelt surnud Masacciot, kuna just tema lõi tsentraalperspektiivi kasutades illusoorse ruumi. Tema peamiseks töötks oli ,,Püha Kolmainsus" mida maalides suutis ta jätta mulje nagu kirikuruum jätkuks. Usutavalt
kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344).
Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika.
Võib mainida üht kunstnikku ka nimeliselt, see on itaallane Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Varasemal ajal kujutati inimesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas inimesi ilmekamalt, loomulikumalt. Ta rõhutas figuuride ümarust, vormi. Giotto loomingu tunneb ära talle iseloomuliku näotüübi järgi inimestel on kõrged põsesarnad, veidi pilukil silmad. Koloriit on hele. Giotto harrastas peamiselt freskotehnikat. Tema parim töö 40 freskot Paduas Capella dell` Arenas (stseenid Kristuse ja Maarja elust). Gooti perioodi jääb ka tahvelmaali sünd. Aluseks puuplaat või lõuend. Vajati neid eeskätt altarite jaoks. Gooti ajastul õitses miniatuurmaal ehk raamatumaal. Hiilgeaeg 13. sajandi Prantsusmaal. Põhitöö oli piiblite illustreerimine. Tohutult töömahukas ühes köites tuhandeid pilte. Illustreeriti ka muud usulise sisuga kirjandust (psalter kirikulaulude kogu, breviaar-
Kuid enamik skulptuure olid siiski ehitistel seljaga vastu seina. Gootika ajastul armastati skulptuuridega erinevaid kirikuid ja katedraale kaunistada , näiteks katab Remsi katedraali ligi 2500 üksik skulptuuri. Mõningaid gootika skulptuure võib leida ka Tallinnast. Kuna gooti kirkutes olid ilmatu suured aknad ei jäänud õieti ruumigi seina maalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid ja vitraazid . Gootika ajastul aksutati erinevaid maali tehnikaid. Itaalias kasutati freskotehnikat, miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. Ning sammuti tähistab see Lääne-Euroopas ka nii nimetatud tahvelmaali sündi. Ka üks kuulus gooti tahvelmaal asub eestis Niguliste kirkus, mis kannab nime " Surmatants ". Gootsi stiilis ehitised Salisbury katedraal Salisbury katedraal on Salisbury linnas, Inglismaal asuv anglikaani katedraal. Selle katedraali ehitamine algas aastal 1220 ja lõppes 1320. Kokkuvõttes ehitati seda sada aastat
Gooti maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid. 9 Sainte Chapelle'i Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone. Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Giotto di Bondone maalid
Maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud ruumi seinamaalide jaoks, selle ülesande võtsid endale vitraazid. Neil kujutatud piiblistseenid täitsid sama ülesannet, mis romaani kirikutes reljeefid- neid oli võimalik luugeda kui jutustust. Itaalias aga ei olnud gooti süsteem täielikult kodunenud ja kirikuid ei ehitatud ülisuurte akendega, nii sai seal jätkata seinte maalimist. Kasutati Freskotehnikat, kus värv kanti värskelt krohvitud niiskele seinale. Figuurid maalingutel olid sageli väga saledad ja haprad ja mõjusid otsekui hõljuvatena. Suurim maalikunstnik oli Giotto di Bondone (1266-1337), kelle loomingu võtsid hiljem endale eeskujuks 15 saj Itaalia renesansskunstnikud. Giotto maalidel on inimestele antud varjude abil ümarust, tausta maalides püüdles ta juba ruumilisuse poole ja ehitiste kujutamisel kasutas perspektiivireegleid.
munkade refektooriumi seinale. Kahjuks ei suutnud Leonardo loobuda samal ajal katsetamast ning pilt läks õnnetult nurja. Leonardo kulutas Püha õhtusöömaaja maalimisele pisut üle kahe aasta. Ta veetis pikki perioode istudes ja oma teose üle mõtiskledes, sest suurelt jaolt tellijate nördimuseks, kelle arvates oli tegu ajaraiskamisega. Kuna Leonardo tahtis, et tal oleks võimalik töötada aeglaselt ning maalil oleksid tugevad, küpsed värvid, siis otsustas ta kasutada mitte freskotehnikat, vaid katsetada temperate kuival krohvalusel. Kahjuks hakkas pilt juba vähem kui 20 aasta pärast pudenema ning oli 1560. aastateks rikutud. Tänapäeval näeme vaid kahvatut ja ähmast varianti originaalist, mida on mitmeid kordi restaureeritud. Ometi piisab sellestki, et saada aimu teose ülevast mõjujõust ja meisterlikkusest. Püha õhtusöömaaeg oli Leonardo eluajal üks Itaalia kuulasmaid maale. Selle teema sobis
- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. Maalikunst ja käsitöö Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike
tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Nendel tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne kompositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne, enamasti stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Gooti ajal viljeldi Itaalias ka seinamaali (freskotehnikat). Gooti ajastul loodi ka kõrgetasemelisi piltvaipu. Tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipp on Prantsusmaal loodud 6 vaibast koosnev vaibasari ,,Daam ükssarvega". Vaipade punasel taustal seisab noor neid keset aeda täis viljapuid, lilli, linde ja sõbralikke loomi. Need vaibad olid ülistus inimese meeltele. NÄITED Romaani maalikunstist: Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest; Taaveti lugu Winchesteri piiblist; Halley komeet. Bayeux' vaip, Kuningas Haroldi kroonimine
Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Sainte- Chapelle'i Sainte- Chapelle'i Chartres'i katedraal. roosaken vitraaz Nn. kauni klaasakna madonna. Detail Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Giotto. Püha Giotto. Püha Joakimi Giotto. Kristuse
Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. 2.2 Gooti maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid
surelikkust ja kaduvikumeeleolusid. Mis on vitraaz? Nimeta kuulsamaid näiteid! Klaasimaal, värvilistest klaasikildudest koostatud tinast raamistikuga aknakujundus või ka iseseisev kunstiteos. Vitraaziks nim. ka tugevasti katvate eredate värvidega klaasile maalitud pilti. Levis laialdaselt gooti ajastul, peamiselt kirikuaknail. Iseloomusta Giotto loomingut! Kujutas inimesi ilmekalt ja loomulikult. Rõhutas figuuride ümarutst, harrastas põhiliselt freskotehnikat. Tema loomingu tunneb ära iseloomuliku näotüübi järgi. Nimeta keskaegseid kirikuid Tallinna vanalinnas! * Oleviste kirik. * Niguliste kirik. * Pühavaimu kirik. Mille poolest on tähelepanuväärne Tartu Jaani kirik? Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali ehisviilu
sangviin). 1.7 Mis on monumentaalmaal? Maalikunsti väljendusvahenditeks on jooned ja värvid kahemõõtmelisel pinnal. Varasematest aegadest on meie aegadeni säilinud põhiliselt seina- või laemaalid. Sedalaadi maalikunsti nimetatakse monumentaalmaaliks - kujutise suuruse ja monumentaalsuse tõttu. Monumentaalmaalide loomiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid. Aegade jooksul on kõige rohkem kasutatud freskotehnikat - sel juhul kantakse lahjendatud temperavärv (sideaineks munavalge) niiskele lubikrohvile. Sekkomaali puhul kasutatakse vesivärve kuival krohvipinnal. Sgrafiito puhul maalitakse mitu erinevat värvi kihti üksteise peale ja kraabitakse siis kujutis vastavat värvi kihini. Monumentaalkunsti hulka kuuluvad veel mosaiik (kujutis pannakse kokku eri värvi kivi vms. tükikestest ja vitraaz - klaasimaal. 1.8 Mis on tahvelmaal? Alates keskajast on laialt levinud tahvelmaal
mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne kompositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344). RENESSANSS
Rõivavoltide jäikusele vastanduvad pühakute hingestatud ilmed. Maalikunst, vitraaz, tahvelmaal Vitraaz Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Maalikunst Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid
Aknad olid kõrged ja neid oli tihedalt ning seetõttu muutus kirik valgemaks, lastes ruumi salapärast valgust läbi värviliste vitraazide. Ehitised olid kaetud ohtra pikaks venitatud skulptuuride dekooriga justkui heegelpitsid. Välisilmet aitasid kujundada arvukad tornikesed fiaalid. Hilisgootikas lisanduvad roidvõlvidele võrk-, täht- ja lehvikvõlvid, mille muster kaunistas hoone lage. Erinev oli olukord Itaalias, kus Bütsansi eeskujul oli tahvelmaali ja freskotehnikat. Hiljem, gooti ajastul, maaliti tahvelmaali üle Euroopa ja tihti kasutati seda tiibaltari kaunistamiseks. Kirikuid, mis on erilised Prantsusmaal: Notr-Dame Pariisis, Chartres`i, Amiens`i ja Reimsi katedraalid; Saksamaal: Kölni, Ulmi ja Freiburgi toomkirikud; Itaalias: Milano katedraal, Veneetsia Doodzide palee; Inglismaal: Canterbury katedraal, kuninglik Westminster Abbey, Salisbbury ja Yorki katedraalid; Soomes: Turu toomkirik, Eestis: Tallinna linnamüür, Niguliste, Oleviste,
maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). Maalikunst. Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid
annaabi.ee 
