Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"fraseoloogilised" - 5 õppematerjali

Antiikkirjandus
6
docx

Antiikkirjandus

1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Välj...

Kirjandus → Vana-rooma kirjandus
2 allalaadimist
Isikunimetustest eesti fraseoloogias
12
docx

Isikunimetustest eesti fraseoloogias

TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND ISIKUNIMETUSTEST EESTI FRASEOLOOGIAS Referaat Marie Udam Juhendaja Eva Velsker Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED....................................................4 2.1. Nominatsioonist.....................................................................................................4 2.2. Fraseoloogiliste nimetuste struktuur.....................................................5 2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid......................................8 3. KOKKUVÕTE...................................................................................

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
16 allalaadimist
Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias
9
doc

Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias

ristiusuga. Kujund luuakse semantilise teisenduse käigus, nii et fraseoloogiline nimetus kaugeneb prototüübi tähendusest, kuid säilitab sellega semantilise seose. (Õim 2001B: 555) 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuurilt on fraseoloogiline isikunimetus kas liitnimisõna või nominaalfraas, mille põhjaks on substantiiv (Õim 2001B: 555). Liitnimisõna (tunnus + selle kandja) Substantiivse täiendosisega fraseoloogilised nimisõnad, milles põhisõna märgib metafoorselt inimest ja täiendosa iseloomustab teda lähemalt mingist tunnusjoonest lähtuvalt. Selliste sõnade kohta kasutatakse ka terminit ,,metafoorsed liigisõnad" ning nende kirjeldavad täiendosad võivad viidata omadusele (vedelvorst, kuldsuu), iseloomulikule tegevusele (pigikäpp, pättjalg), välimusele (lokilammas), elukohale (maarott) jne. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad. Need on eeskätt verbifraasist

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
93 allalaadimist
Õigusloome metoodika
5
doc

Õigusloome metoodika

normide andmiseks. Spetsiaaldelegatsiooni normid ehk erivolitusnormid ja generaaldelegatsiooninormid ehk üldvolitusnormid. Üldvolitusnorm- volitus kestvaks määrusandluseks vastavas valdkonnas. KOV üksuste puhul, KOV üksuse autonoomia piires. 6. Õigustloova akti keel ja stiil. Terminoloogia õigusaktis. Õigustloova akti terminoloogia küsimused. Terminoloogia põhiprintsiibid. Õigustloova akti fraseoloogia küsimused. Õigustloova akti sõnastamise fraseoloogilised põhiprintsiibid. 2t L 2t S Keel ja stiil. Õigustloova akti keele eripära tuleb kõige paremini esile, kui võrrelda seda üldkeelega, või muu stiiliga. Õigustloov akt p.o sõnastatud tõsises ja autoriteetses stiilis. Õigustloovad aktid on stiililt ühesugused. Akti iseloomustab teksti täpsus. Ebatäpseid lauseid või ülearuseid sõnu sisaldav akt ei täida oma ülesannet, vaid, vastupidi võib põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi

Õigus → Õigus
60 allalaadimist
Eesti kirjakeele sõnavara eksam
9
doc

Eesti kirjakeele sõnavara eksam

1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia ­ tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga

Eesti keel → Eesti keel
286 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun