TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND ISIKUNIMETUSTEST EESTI FRASEOLOOGIAS Referaat Marie Udam Juhendaja Eva Velsker Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED....................................................4 2.1. Nominatsioonist..................................................................................................
Tartu Ülikool Isikunimed eesti fraseoloogias Referaat Koostaja Juhendaja Tartu 2009 2 Sisukord 1. Fraseologismidest üldiselt........................................................................................4 2. Isikunimetused eesti fraseoloogias..........................................................................5 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur........................................................................5 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine...............................................................6 2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid............................................................7 Kokkuvõte......................................................
· Organisatsiooni astumine oli vabatahtlik, kuid samal ajal võis kommunistlikuks nooreks mittehakkamine saada takistuseks nii hariduse omandamisel (keskkooli ja ülikooli pääsemisel) kui ka hiljem erialase töökoha leidmisel. · liikmemaks EÕM · 15-18 aastased · Vabatahtlik noorte tööorganisatsioon · noori rakendati odava tööjõuna mitmes tööjõupuuduse all kannatavas majandusharus, mida põhjendati ametlikus fraseoloogias töökasvatusega. Massiliselt rakendati noori hooajatöödel põllumajanduses, näiteks kolhoosi- või sovhoosipõllul kartulivõtmisel. · Aktiivsetele noortele oli malev hea võimalus oma sotsiaalsete võrgustike laiendamiseks, mille tähendus kinnises Nõukogude ühiskonnas oli suur. · Maleva populaarsus hakkas langema 1980. aastate lõpul. Selle üks põhjus oli NSV Liidu raske majanduslik olukord, mistõttu loobusid peamised tööde tellijad kolhoosid ja
Tema jutustustes näme pü udu võmalikule keelelisele tihedusele ja täsele sõavalikule; ta taotleb sõade maksimaalset lö ogijõdu, et väesega palju üelda. Esiletõtmist vä arib oskuslik tegelaste keeleline individualiseerimine nende kõe kaudu. Mõelgi juhul on kirjanikul korda länud vastava sõavara valikuga tunduvalt süendada kujutatava ajajägu ja keskkonna koloriiti. Eriti hinnatav on Bornhöe keele rahvapäane ilmekus nii sõavaras kui fraseoloogias. Kõge selle tõtu suudab kirjanik nappide vahenditega veenvalt ja meeleolukalt kujutada südmusi ja olukordi, luua vävikülaseid ja tabavaid pilte. Tema sõastuses on musikaalset rümitunnet ja hoogu, eriti dramaatiliselt pingelistes lõkudes. Subjektiivne kaasa-elamine kõgele toimuvale aitab tal leida õgeid ja mõuvaid väjendusvahendeid. Asjalik jutustus annab tõsukohtadel aset kirglikule, romantiliselt tunglevale
annaabi.ee 
