Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias
Väljendid, mille nominatsiooni aluseks on tunnustest tekkiv assotsiatiivne
tervikkujutelm: hunt lambanahas, kits kärneriks, ingel maa peal jne. selliste
nimetuste puhul kirjeldatakse inimest mitmest aspektist korraga.
Situatsioonist lähtuva kujundiga nimetused, mis on sageli tekkinud mingi
kirjandusliku süzee alusel: halastaja samaariamees, Taavet ja Koljat, koer
heinakuhja otsas jne. (Õim 2001B)
2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid
Põhisõna tähistab fraseologismis eeskätt inimest kui sellist ja võib nimetamisel
lähtuda erinevatest aspektidest.
Inimene > loom vm zooloogiline olend. Selle stereotüübi puhul kas aktualiseeruvad
prototüüpse looma tunnused ning väljendi atributiivne komponent rõhutab neid
(ussike põrmus, süütu talleke jne) või aktualiseerub ainult põhitunnus zoomaailma
kuuluv ja konkreetne loom oma iseloomulike omadustega ei ole kujundi suhtes
primaarne (valge vares, kärnane lammas, vana kala, hilpharakas jne).
annaabi.ee 
