rajatud kas vastandusele (Taavet ja Koljat, tuli ja vesi) või samasusele (Mikud ja Mannid, sukk ja saabas). (Õim 2001B) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline (süzee vms) kui ka keeleline alus: 6 halastaja samaariamees, Buridani eesel. Fraseoloogilise nominatsiooni aluseks olevad tunnused võivad avalduda väljendi struktuuris erinevatel viisidel: Motiveeritud nimetused, mille prototüübi tunnused sisalduvad väljendi atributiivses komponendis: eksinud lammas, valge vares vms
fraseologismi tähenduses üldse. Peale selle kasutatakse sõna idioom tähistamaks mingile keelele eriomast sõna, vormi, püsiühendit, millele teistes keeltes ei leidu samalaadset vastet. Nt idioome paneb kindad kätte, kuidas käsi käib?, ära aja kärbseid pähe, tegi karutükke saab küll inglise või vene keelde tõlkida, ent mitte nii, et kuidas käsi käib = how is hand walking = как рука ходит. 3. Selgita, mis vahe on idioomil ja fraseologismil? Idioom on fraseologismi üks liikidest aga fraseologism pole otseselt idioom, sest sinna kuuluvad veel võrdlused, kõnekäänud jne. 4. Fraseologismide esinemise võimalused (liigid, näited ) Idioom – Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil
Sõnapaarid, mida kasutatakse isiku nimetustena on rajatud, kas vastandusele: Taavet ja Koljat; Tuli ja Vesi või samasusele: Mikud ja Mannid; Jukud ja Tõnnid, sukk ja saabas (Õim 2001a: 558). Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline kui ka keeleline alus: halastaja samaariamees, Buridani eesel. Sellised nimetused jagunevad mitmesse rühma. (Õim 2001a: 558) 1. Motiveeritud nimetuste puhul sisalduvad nominatsiooni aluseks oleva prototüübi tunnused väljendi atributiivses komponendis. Väljendi eksinud lammas struktuurikomponent lammas ei seostu tavalise prototüüpse lamba 'rumal, vagur, allaheitlik
annaabi.ee 
