Isikunimetustest eesti fraseoloogias
tunnused väljendi atributiivses komponendis. Väljendi eksinud lammas
struktuurikomponent lammas ei seostu tavalise prototüüpse lamba 'rumal, vagur, allaheitlik
olend' kaudu inimesega, vaid nimetatud ütluses aktualiseerub üksnes stereotüüp 'inimene on
loom' ning määravaks osutub hoopiski atributiivse komponendi eksinud tunnus 'millestki
kõrvale kaldunud, hälbinud'. Semantilise operatsiooni käigus mõtestatakse ümber just
nimetatud tunnus. Fraseologismiga kärnane lammas nimetatakse inimest abstraktse mõiste
'moraalses mõttes hälbinud' kaudu. Selle aluseks on vaba sõnaühendiga tähistatav
konkreetne mõiste 'füüsilises mõttes' kõrvale kaldunud', s.t kärnas ~ kärnadega kaetud.
(Õim 2001a: 558)
2. Teistsugust nominatsioonitüüpi esindavad sellised fraseoloogilised nimetused nagu hunt
lambanahas, kits kärneriks, ingel maa peal. Antud juhul ei iseloomustata inimest ühe
annaabi.ee 
