kirjeldatava objekti suhtes.( Õim 2001A: 19; Õim 2001B: 554) Fraseoloogia esineb kõigis keeltes ja selle kujundid võivad olla päritolult kas algupärased või laenulised. Eesti keelde on tulnud palju fraseologisme saksa ja vene keelest ning piiblist, paljud väljendid on ka peaaegu tuvastamatu päritoluga paljudes keeltes samaaegselt esinevad. Näiteks võrreldakse isegi eri keelkondadesse kuuluvates keeltes tülitsevate inimeste suhet kassi ja koera suhtega. (Õim 2001A) Nii fraseologismi vorm kui sisu võib aja jooksul muutuda. Näiteks tähistas väljend Paabeli keeltesegadus esialgu vaid keelte segiolekut, kuid tänapäeval märgib Paabeli segadus paabel igasugust suurt segadust. Eesti fraseoloogiale on iseloomulik ühest fraseologismist erinevate vormide moodustamine (pead püsti hoidma püstipäi) ja see, et väljendi komponentide järjekord ei ole alati püsiv (taevale tänu tänu taevale). (Õim 2001A: 24)
Fraseoloogilised nimetused väljendavad kõneleja suhtumist ja on hinnangult enamasti negatiivsed. Kuna negatiivne on normist erinev, siis mõjutab see ka inimese emotsioone tugevamalt, mistõttu tajutakse väljendi olemust teravamalt. Harvem esineb hinnangult neutraalseid fraseoloogilisi isikunimetusi. Üksikud isikunimetused on positiivsed. Isikunimetuse loomisel ei ole identifitseeriv funktsioon kõige olulisem, esmatähtis on hinnangu andmine. (Õim 2001a: 554555) Fraseologismi mõistmine põhineb sageli lähteallika tundmisel. Näiteks väljendite vana kala ja vana rebane puhul peab nende kasutaja teadma, et rebase all on mõeldud kavalt looma, kuid kala puhul lähtutakse teistsugustest kriteeriumidest. Nimetused küll teisenevad oma lähteallikatest vahel päris tugevasti, kuid nimetatav säilitab mingi tunnuse tõttu aluseks olnud eseme, olendi või nähtusega semantilise seose. (Õim 2001a: 554555) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur
kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. Ebatäpselt on seda sõna kasutatud ka fraseologismi tähenduses üldse. Peale selle kasutatakse sõna idioom tähistamaks mingile keelele eriomast sõna, vormi, püsiühendit, millele teistes keeltes ei leidu samalaadset vastet. Nt idioome paneb kindad kätte, kuidas käsi käib?, ära aja kärbseid pähe, tegi karutükke saab küll inglise või vene keelde tõlkida, ent mitte nii, et kuidas käsi käib = how is hand walking = как рука ходит. 3. Selgita, mis vahe on idioomil ja fraseologismil?
Fraseologismid • püsiühendid, mis on semantiliselt idiomatiseerunud ja semantilis-süntaktiliselt stabiilsed • koosnevad mitmest sõnast (kahest kuni terviklauseni) • moodustusüksuste otsesed tähendused on nõrgenenud • sageli laenulised, nt. närvidele käima (auf die Nerven gehen), esimest viiulit mängima (die erste Geige streichen), nagu kass ümber palava pudru käima (wie die Katze um den heissen Brei (herum)gehen) • Fraseologismi koostisosad moodustavad terviku, mida iseloomustab tuntus, kasutustraditsioon ja kindel stiililine iseloom, nt. puru silma ajama, pead segi ajama, leiba luusse laskma, villast viskama • Fraseologismi moodustavate üksuste otsesed tähendused on nõrgenenud, tegemist on sisulist tervikut moodustava ühendiga, mille puhul võib kõne alla tulla ka komponentide teatav varieerumine, nt. o meelt muutma / meelt parandama o vastu lõugu / hambaid / tahti… andma
Okasionaal-ehk juhutähendus on tähendus, mis on keelendile antud ainult mingis ühes kontekstis tavapärasest tähendusest hälbides. Sellist keelekasutust esineb rohkesti luulekeeles ja see mõjub alati markeerituna. Nt klaaspärl suur vihmapiisk'. 5) Vaba tähendus on sõnal olenemata teistest sõnadest, millega ta seostub. Nt sõna kiik tähendab mis tahes seostes `kiikumisvahend' ning sääsk on `teatav putukas'. Seotud tähenduse saab sõna üksnes mingi fraseologismi vm sõnaühendi koosseisus. Nt ainult ühendis kaelakiike tegema hälbib kiik oma tavalisest tähendusest ning ühendis teeb sääsest elevandi on sõnal sääsk `tühiasja, pisiasja' tähendus. 6) Leksikaalne tähendus on keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, nt verbi haihtuma tähendus eesti keeles. Aktuaalne tähendus on keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus, nt verbi
annaabi.ee 
