karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest suured majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli järjest rohkem, käis munkadel üle jõu ja kloostritesse võeti ilmikvendi, kes võtsid tööd enda peale. o Kus tegutsesid kerjusmungaordud? Peamiselt linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. o Millised eesmärgid olid frantsisklastel, millised dominiiklastel? Frantsisklastel: Idealiseerisid kasisust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. dominiiklastel: Vähenõudlikus lihtsus. o Selgita mõisteid: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisatsioon, ristisõjad. o Kes oli Innocentius III? Iseloomusta tema tegevust.
Kodakirikud olid Eesti keskaegsed maakirikud. 3. Kloostrid keskajal ja tänapäevl- Vaimuelu kujundajana oli kirikute kõrval oluline osa kloostritel, mida Eestisse katoliku ajal rohkesti asutati. Tsistertslaste mungakloostrid asusid Padisel ja Kärknas, nunnakloostritest aga Püha Mihkli kloostrit Tallinnas, Püha Katariina kloostrit Tartus ja kloostrit Lihulas. Kerjusmunke kutsuti dominiiklasteks sel ajal. Maal ringi rännates kuulutasid nad jumalasõna, elatudes ise kerjamisest. Frantsisklastel olid kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. Kloostrid kogusid suuri rikkusi, jumalasõna kuulutamine jäi üha tagaplaanile. Tänapäeval tegutseb Eestis 7 kloostrit. Need on : Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster; Pühima Päästja Püha Birgitta ordu klooster, Halastuse Misjonäride Ordu, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni Püha Assisi Franciscuse Kolmandast Ordust, Dominikaani Vendade Ordu Püha Katariina klooster,
haridusele.Kerjusm.ordutel polnud suuri maavaldusi, elasid kogutud annetustest, avatud eelkõige linlastele. Nende hulgas tõenäoliselt hulga eestlasi.naiskloostrid keskajal olid naised isa või abikaasa eestkoste all, leseks või vallaiseks jäänud võis olla kloostrisseastumine ainuke väärikas väljapääes, seega naisklooster vajalik hooldusasutus. Nunnaks võis saada ka isikliku kutsumuse ajel. Tsisterlaste naisklooster Tln, Tartus, Lihulas, frantsisklastel Tartus. 15.saj algul Tln kaupmeeste eestvõttel Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster..
Frantsisklased Tartus, Viljandis ja Rakveres. Samuti tegutses Eestis veel tsistertslaste ordu, mis osales aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Ajapikku said neist suurfeodaalid ning rahvas ei sallinud neid. Nende kloostrid asusid Padisel, Kärknas ja Tallinnas. Nunnakloostritel oli hooldusasutuse funktsioon: leseks jäänud naistele oli kloostrisse pöördumine pea ainus väärikas väljapääs. Nunnakloostrid olid tsistertslastel ja frantsisklastel. 12. Reformatsioon ja selle tulemused (pildirüüste) 1523 jõudsid uue usu jutlustajad Liivimaale ning leidsid kiiresti poolehoidjaid: linlased pooldasid neid, sest oldi maaisandatest piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Jutlustati evangeeliumiusku. 1524 leidis aset Tallinnas, hiljem ka teistes linnades, pildirüüste: linlased tungisid kirikutesse ning rüüstasid pühapilte, altareid jms. 13
kaputsiinid. Frantsisklasi on umbes 17 000, nad kannavad hallikaspruuni, sooja kliimaga maades ka valget ordurüüd. Musta rõivastatud konventuaale on umbes 4000. Kaputsiinide (üle 11 000) rüü on punakaspruun, kapuuts pikem ja teravama tipuga kui teistel. Edasi tegutseb ka teine ordu, kuhu kuuluvad klarissid ja naiskaputsiinid, ning tertsiaarid. Eestis on frantsisklasi esmakordselt mainitud 1241.Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid. Eestis olid frantsisklastel kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis.Jutlusi pidasid nemadki eesti keeles.Teoloogiadoktor Vello Salo kinnitust mööda on säilinud koguni üks dokument, mis tõendab, et Viljandi frantsisklaste kloostrisse ei võetud ühte venda seepärast vastu, et ta ei osanud eesti keelt Tsistertslasted Teistest mungaordudest varem jõudsid Eestisse aga tsistertslased. Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a
õpetamine vaesemate inimeste seas * ordu liige pidi elama vaesuses Naiskloostrid: tsistertslastel Tallinnas, Tartus ja Lihulas, frantsisklastel Tartus 15.saj algul rajati Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster. Maarahva suhtumine katoliku usku: * rahvas hakkas rohkem kirikus käima * rahvakalendritähtpäevad kohandati pühakutega * kristlikud nimed * ohverdati ka kirikutesse ja kabelitesse Reformatsioon e. usupuhastus Algus ja kujunemise koht: 1517. Wittenbergis, Liivimaale jõudis 1523. Algataja: Martin Luther, Liivimaal eestvedajaks Melchior Hoffmann
murelikuks. Et lagunemisohtu vähendada, andis ta ordule alalise paavsti poolt kinnitatud põhikirja, milleks koostas ka uue reegliteksti. Ta muretses ordu algaastate vaimu säilimise pärast ning korrutas vendadele pidevalt nii vaesusideaali kui ka "alandlikkust, kuulekust ja tõelist vennalikkust." (Prinz 2006: 253; 260-261) Vaesus oli frantsisklaste jaoks nende elu põhialus, mis pidi "seesmisest usuelust väliselt tunnistust andma" (Prinz 2006: 254). Lisaks lagunemisohule oli frantsisklastel veelgi probleeme. Nad olid piiri peal õigeusklikkuse ja hereesia vahel, mis võis pidevalt kaasa tuua konflikte. Peale karismaatilise, rahumeelse ning aruka liidri Franciscuse surma oli reaalne oht ordu lagunemiseks. (Prinz 2006: 254; 257-258) Probleem tekkis tollal ka sellest, et Franciscuse vaesusideaal vaimustas üha enam ka naisi. Varsti pärast frantsisklaste ordu rajamist avaldas Assisi jõuka linna-aadliku tütar Clara soovi ühineda Franciscuse ja tema vendadega
Omaette tiiva moodustasid spirituaalid range vaesuse nõudjad. See viis kiriku kui sellise kriitikale kõigest peaksid loobuma kõik inimesed, selleks et saavutada lunastust 14. saj alguses suruti spirituaalide liikumine ka jõuga maha. Selle juhtide hukkamise taga poliitilised motiivid nad oli paavsti vastu. Populaarseks vaidlusteemaks oli, kas apostlitel oli omand. Nagu vanadel ordudel, olid ka kerjusordudel naisharud frantsisklastel Püha Clara järgi klarissid. Lisaks sellele ordude juures tertsiaalid kolmandad ordud: ilmikute kogukonnad, kes pühenduvad vagadusharjutustele, ühisele kasulikule tööle ja palvetele, aga pole mungad võimalik realiseerida lihtrahva usualaseid püüdlusi ja lunastusesoove. 1346 loodi Vadstena kloosti põhjal birgitiinide ordu, mis ühendas nii mehi kui naisi. Palju kloostrid rajati ka väljaspoole Rootsit nt Piritale. Kõik birgitiinide
Ordu asutas 1210. a. Püha Franciscus Assisist. Eesmärgiks ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas, pidid elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel ning kandma halli paigatud mungarüüd. Lihtrahva seas väga populaarsed, kuna nad selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. Frantsisklastel kloostrid Tartus Augustiinlased 1244.aastal. Jagunesid kaheks põhiliseks haruks: Püha Augustuse reeglite järgi elavad toomhärrad ehk kanoonikud, ühendada vaimulikku kutsumust ühiskondlike kohustuste täitmisega ja augustiinlased-eremiidid, ks kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Tuntuim munk Martin Luther. Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital
Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Ometi olid nad lihtrahva seas väga populaarsed, kuna nad selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. Eestis on frantsisklasi esmakordselt 1241. a. Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid. Eestis olid frantsisklastel kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis. · Dominiiklaste ordu Dominikaanid (Ordo Fratrum Praedicorum - Jutlustavate Vendade Ordu), katoliiklik mungaordu, mille asutas hispaanlasest munk Dominicus (pildil) 1215. a. Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a. Nende kohaselt pidid dominiiklased elama vaesuses ning sõnakuulelikkuses
annaabi.ee 
