benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid kerjusmungaordud: frantsisklaste ja dominiiklaste ordu, neil ei tohtinud vara olla ja nad pidid kerjama ja jutustama. 1223 - lõik Frantsisklaste ordu Franciscus Assistist. 1216 lõi vaimulik Dominicus Dominiiklaste ordu, nendel oli kogu keskaja parim haridus süsteem. 15 saj keskpaigas läksid paljud kloostrid üle rangemale elukorralduse. Tunnipalvused tähtsama osa iga kloostri päevast moodustav tegevus. Kloostrid kirjutasid ümber ka raamatuid. Skriptoruum ümberkirjutus tööde tegemis ruum
Prantsuse kuningas tahtis kirikut enda valdusesse, eriti vastumeelne oli talle see, et kirikumaksudena kogutud raha riigist välja paavsti kuuriale saadeti. Seetõttu puhkes tüli paavsti ja kuninga vahel. 5.Mida tähendas Paavstide Avignoni vangipõli? Avignoni loss kuulus paavstidele. Avignonis elas järjestikku 9 paavsti, kes olid kõik päritolu prantslased. Itaallastele paavsti lahkumine ei meeldinud, nad nim. paavsti eemalviibimist Avignoni vangipõlveks. 6.Võrdle frantsisklaste ja dominiiklaste ordut? Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Põhja-Itaalias, kes oli jõuka kaupmehe poeg. Mungad kandsid halli munga rüüd mistõttu nim. neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed, käima paljajalu ja hankima elatist kerjates või lihtsate töödega. Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadlik Dominicus. Nad kandsid musta rüüd ning neid nim. mustadeks vendadeks. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Nad olid haritud inimesed. Nad
Olustvere Teenindus-jaMaamajanuskool Kokk2 Toomas-Zoel Druzko François Rabelais • François Rabelais oli üks tähtsamaid prantsuse renessansiajastu humanistlikke kirjanikke. • Tema tuntumad teosed on "Pantagruel" (1532) ja "Gargantua" (1534). • Rabelais kirjutas ka nimede Alcofribas Nasier (mis on anagramm tema nimest) ja Seraphin. Rabelais • Rabelais sündis jõuka advokaadi peres Prantsusmaal. • François Rabelais oli nooruses mungaks algul frantsisklaste, seejärel benediklaste kloostris,kus ta aga salaja luges antiigi teoseid. • 1527. Pääses ta kloostrist ja hakkas suhtlema humanistlike rindkondadega. • Õppis Montpellier ülikoolis arstiteadust ja hiljem tegutseski peamiselt arstina ning luuletas Jaochim Du Bellay kardinalist sugulase sekretärina. • Ta suri Pariisis.
valgeid kuube, mis oli puhtuse ja rikkumatuse märk ja vastandlikuks benetiktlastele, kelle elukorraldust peeti allakäinuks. Kerjusmungaordud 12-13 sajandil oli kogudusekirikud jäetud sageli unarusse, vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist ja ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni, mis väljendus paljude usklike püüdes algkiriku apostelliku vaesuse poole. Selle tagajärjel tekkisid kerjusmungaorjad, mille hulgast on tuntumad frantsisklaste ja dominiiklaste ordu. Nad pidid elatuma üksnes kerjamisest ja nende ülesanne oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu lõi Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg. Ta jättis varanduse ja pillava eluviisi ning pühendas end jutlustamisele ja elas vaesuses. Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223 aastal. Dominiiklaste ordu rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus. Ta lõi uue ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel
oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd.Kerjusmungad-kerjusmunga ordu liikmed,kes algselt pidid elatuma kerjamisest ja kelle peamiseks tegevuseks jutlustamine.Dominiiklased-dominiiklaste ordu liikmed,kes paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.Frantsisklased-frantsisklaste ordu liikmed,kes olid rahva hulgas väga populaarsed tänu oma lihtsusele.Skriptoorium-munkade ümberkirjutustööde ruum. Dormitoorium-ühine magamisruum.Refektoorium-söömisruum.Rekonkista-pürenee poolsaare tagasivõtmine muhameedlaste käest.Ristisõda-sõjakäik 11.-13-saj.,mis oli enamasti paavsti poolt algatatud kuna ta tahtis enda kätte haarata kristliku maailma ohjad.Gregorius VII-1073-1085 Rooma paavst,kes võitles muutuste eest-Gregoriuse reformid.Aquino Thomas-keskaja tuntumaid
eeslinnus, mille müüride ääres paiknesid mitmed hooned. Linnuse sissepääs asus ta idaküljel -- kagupoolse nurgatorni külje alla rajati väravaehitis koos seda kaitsnud poolümara rondeeli ehk suurtükitorniga. Linnusemäe idajalamile tekkis tõenäoliselt juba 13. sajandil alev, mis üsna pea arenes väikeseks linnaks. 15.-16. sajandil oli linnas juba mitmeid esinduslikke kivihooneidki. 16. sajandi algul rajati linnusest põhja poole lisaks veel frantsisklaste klooster -- see kujutas endast arvatavasti kivist kaitseehitist hilisema mõisa -- praeguse teatri -- kohal teisel pool Narva suunduvat teed. Liivi sõjas langes Rakvere linnus koos linna ja ümbruskonnaga 1558. aastal ilma lahinguteta venelaste kätte. Linnuses paiknes toona vaid 11 võitlusvõimelist sakslast, Lossifoogt ei hakanud seetõttu vastupanu osutama, vaid põgenes koos varustusega Tallinna. Linnuse kätte saanuna täiendasid venelased selle
Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223. aastal Dominiiklaste ordu Rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus Tegevusloa said paavstilt 1216. aastal Paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega Kloostrite elukorraldus Tähtsa osa iga kloostri päevakavast moodustasid tunnipalvused oluline roll raamatute ümberkirjutamisel Ümberkirjutustöid tehti skriptooriumis Ühine magamisruum- dormitoorium
paavstivõimu kõrghetke · Kuuria paavsti õukond · Legaat volitatud esindajad · Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks. · Pühakutele oli tugev usk andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Reliikvia pühakutega seostavad esemed.
Plettenbergi tegevus.16. sajandi algul hakkas katoliku kiriku siseelus ilmnema raskusi. Hiliskeskaegse usuelu tõusulaine harjal üritati luua uusi kiriklikke institutsioone, millel polnud aga märkimisväärseid tulemusi. 1520. aasta paiku alustati dominiiklaste kloostri rajamist Narva, rajamistööd aga viibisid niipalju, et reformatsiooni tõttu ei saanud klooster õieti kunagi tegutsema hakata. Sajandi esimesel kümnendil oli päevakorras ka frantsisklaste kloostri asutamine Tallinna, milleks põhiline algatus tuli Harju-Viru rüütelkonnalt (vastav idee oli alguse saanud tegelikult juba 14. sajandi esimesel poolel), Tallinna raad seisis aga kloostri asutamisele vastu ning soovis omalt poolt asutada Püha Anna naiskloostrit linnakodanike tütarde jaoks. Kokkuvõttes ei saanud teoks ei üks ega teine plaan. Tallinnast on täpsemaid teateid osa linnarahva rahulolematusest dominiiklastega nende liigse kasuahnuse
Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed
kloostreid. Üks neist on tsistertslasete ordu, mis sai lähtud küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamata paikadesse, et ilmaelust eemale tõmbuda ja nad tegid oma kätega tööd, harisid maad ja ehitasid. Nad kandsid valget mungarüüd, mis oli kui puhtuse ja rikkumatuse märk. Lisaks neile ekstsisteerisid veel frantsisklaste kloostrid, kus pöörati suurt rõhku haridusele. Sinna kuuluvad inimesed idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Dominiiklased ehk Jumala ustavad koerad rajasid ka omad kloostrid, kes panid samuti suurt rõhku haridusele. Nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Ühesõnaga olid kloostrid keskaja inimestele olulised, kuna siis oli kõigi jaoks usk väga tähtis
kasvatasid loomi. Haridus: Ei püüelnud suuremale avatusele, range distsipliin. Sotsiaalne hoolekanne: pidid end ise oma tööga toitma, võttis oma ridadesse üksnes aadlikke. b) Dominiiklaste ordu Majandus: tahtsid suuremat avatust, ei omanud suuri maavaldusi. Haridus: pidid oskama kohalikku keelt, suur rõhk haridusele. Sotsiaalne hoolekanne: võtsid vastu linlasi, rahva vaimulik hooldamine c) Frantsisklaste ordu Majandus: tegid lihtsat tööd, ei omanud suuri maavaldusi. Haridus: õpetasid lihtrahvale usutõdesid, jutlustasid, viisid läbi sakramente. Sotsiaalne hoolekanne: ordusse läksid vaesed ja väheharitud inimesed, pidid elama vaesuses, koguma annetusi, ei omanud suuri maavaldusi. 8. Mille poolest erineb reformeeritud kirik katoliku kirikust? a) Reformeeritud kirik: 2 sakramenti ristimine, armulaud
paremini jälgitav poliitiline külg, kogudusekirikute ja kloostrite puhul aga majanduselu. · Keskaja lõpul oli Eestis kokku 12 kloostrit ja kerjusordude konventi: tsistertslaste mungakloostrid Padisel. Kärknas, nunnakloostrid Tallinnas ja Lihulas, dominiiklaste konvendid Tallinnas ja Tartus, frantsisklaste konvendid Tartus, Viljandis ja Rakveres, naistertsiaaride konvent Tartus ning birgitiinide klooster Pirital. Vahetult enne reformatsiooni alustati ka dominiiklaste konvendi rajamist Narva. Dominiiklastel tekkis
Vastuolu allikaks oli püha vaimu olemus, katoliku kirik lähtus nii isast kui pojast. Õigusekirik isast(teineteise vande alla panemine). See sündmus viis kiriku lõheni, ehk skismani. Tähtsamad mungaordud olid benediktlased, tsistertslased, frantsisklased, dominiiklased. Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene klooster. Benediktlaste ordu asutaja oli Benedictus Nursiast. Tsistertslaste asutajaks oli Citeaux. Frantsisklaste asutajaks oli Franciscus Assisist. Dominiiklaste asutajaks oli Dominicus. Igal ordul oli omad riietused. Benediktlased ja tsistertslased asusid maal. Frantsisklased ja dominiiklased aga linnades. Tegevusalad olid neil kõigil erinevad. Rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. sajand. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua
Gooti arhitektuur Itaalias: · Romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid · Kirikute tugisüsteem lihtne, vertikaalsust vähem rõhutatud, mõnikord kesklööv võlvimata(puulaega). · Kirikutel pole torne, kiriku kõrval eraldi kellatorn. · Kuppel nelitise kohal. · Gootika jõudis Itaaliasse tsitserlaste vahendusel. Tsitserlaste arhitektuuri lihtsus meeldis uuele, 13. Sajandil tekkinud frantsisklaste ordule. Nemad ehitasid kahekorruselise, ühelöövilise San Francesco kiriku Assisis. · Mitmetes põhja- Itaalia tugeva omavalitsusega linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid. Gooti arhitektuur Saksamaal: · Saksamaale jõudsi gootika 13. Sajandi keskel · Esimene ehitis Magdeburgi toomkiriku koor · Eliisabeti kirik Marburgis
Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele,Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis palju pooldajaid ning sooviti anda ametliku vormi (olid tuntud ka kui hallid vennad). Dominiiklaste ordu-rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus,kelle nimi oli ordul,nim.ka jumala ustavateks koerteks.Ül:jutlustada õige usu kaitseks seetõttu teati jutlustajavendadena,panid rõhku haridusele.Aquino Thomas- dominiiklaste kloostrikoole hinnati kürgelt,sealt võrsus keskaja silmapaistvaim õpetlane Aquino Thomas
võis osta ennast raha eest koormistest lahti osta, kohustused: sõjaväe teenistus, maksud, isanda põllul töötamine, palgatöö, koormised, maa harimine, kihid: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba talupoeg, vabadik, trääl, kümnis: ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist, katoliku kirik ordud: tsistertslaste ordu, augustiinlaste ordu, kerjusmungaordu: dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu, kloostrid: naisklooster, püha brigitta nunnaklooster pirital, usk maarahva hulgas: eestlased loobusid oma kõrgjumalatest ja hakkasid uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati hiisi, puid, allikaid, lisaks sellele toodi ohvreid kirikutesse ja kabelitesse, reformatsioon e usupuhastus, mis algas saksamaal wittenbergis 1517a, martin lutheri eest vedamisel, mille eesmärgiks oli lihtsustada katoliku
loovutama talle osa saagist.Samuti kandsid talupojad teokohustust ehk kohustust künda isanda põldu ja aidata muudes töödes, hiljem hakati neilt nõudma ka naturaalandameid.Lisaks pidid talupojad maksma ka kirikukümnist. 9.Misjonär rändas ringi ja levitas paganatele ristiusku. 10.•Ristimine •Armulaud •Piht •Viimne võidmine •Ordinatsioon 11.Keskajal tegutsesid näiteks benediktlaste ordu,frantsisklaste ordu,dominiiklaste ordu ja tsistertslaste ordu. 12.Kerjusmungaordud olid Eesti kultuurile olulised, sest need olid esimesed kes hakkasid jutlustama eesti keeles ja seeläbi keelt levitasid.Samuti edendasid ordud rahva usuelu, haridust ja kultuuri. II paavst-katoliku kiriku ülemvalitseja,Rooma piiskop patriarh-õigeusu kiriku kõrgem juht piiskop-paavsti kardinal,katoliku kiriku kõrgem vaimulik feodaal-vasall ehk läänimees,senjööri alam
liikmeks saaks. Ilmikvennad tegid ära ka raske töö. Kõik mungad tõotasid loobuda ilmalikust elust ja astuda vabatahtlikku vaesusesse. Kuna kloostrid olid rikkad, elasid vaesuses vaid kerjusmungad. Kerjusmungad elasid erinevalt teistest munkadest ilmaliku elu keskel. Kogu oma toidu pidid nad kerjama ja jalanõusid nad ei kandnud. Tegutsedes linna keskel kuulutasid nad jumalasõna ja kutsusid rahvast üles patukahetsusele. Üks tuntumaid kerjusmungaordusid on Frantsisklaste ordu, mille rajas rikka kaupmehe poeg Franciscus Assisist. Ta loobus varast vaesuse ja jutlustamise kasuks ilma, et tal oleks olnud plaani asutada uus ordu. Kuid ta kogus palju pooldajaid ja kirik soovis liikumise ametlikult vormistada. Uus ordu pooldas kasinust ja jumalasõna kuulutamist lihtrahva seas, just nagu seda oli teinud Kristus. Nad on tuntud ka kui hallid vennad, oma kuue, või kui väiksemad vennad, oma alandlikkuse tõttu. Aja jooksul
Klooster ühiselt elavate munkade või nunnade välismaailmast eraldatud elupaik/asula - kujunes kollektiivseks mõisnikuks oma maavaldustega (talupoegade maksud, teotöö) - tõid Eesti alale palju kasulikke uuendusi (uued maaharimisviisid, viljapuu- ja aedviljasordid, uued käsitööoskused, vesiveski, ravimisvõtted jm) - hariduse edendamine (kloostrikoolid) mungaordud - Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud, neist viimane olid populaarseim just seetõttu, et jutlustasid eesti keeles ja pidasid üleval koole. - tsistertslased - dominiiklased - frantsisklased - augustiinlased Isikud, nende tegevus (M. Luther, Bernt Notke, Hermen Rode, Hans Susi, Melchior Hoffmann, Balthasar Russow). M.Luther saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon
Kreeka katoliku kiriku üle.Nende võimude vastuolud peegeldusid kõige selgemalt nn investituurtülis. Ketserlus:ketseriteks nim inimesi,kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega.Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega ning ketsereid on läbi aegade jälitatud.Alguse said need enamasti Vahemereäärsetest linnadest.Ketserite mõõduka karistamisteooria lõi kiriku isa Augustinus. Vaimulike ordud:1)Frantsisklaste ordu-rõhutasid äärmist alandlikkust ja vaesust,mille tõttu olid rahva seas populaarsed.14.saj pöörasid tähelepanu haridusele. 2)Dominiiklaste ordu-paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.Nende haridussüsteemi peetakse üheks parimaks keskajal. 3)Tsistertslased-lähtus Benedictuse reeglist,kuid nõudis vahel lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Rekonkista:mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps tagasivõitmist
füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098. aastal tekkis Prantsusmaal uus ordu, mis lähtus küll benediktlaste reeglitest, kui nõudis kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. See ordu kandis tsisterlaste nime. 12.-13. sajandil hakkasid tekkima kerjusmungaordud. Kerjusmunkade peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Tuntuimad kerjusmungaordud on frantsisklaste ordu ja dominiiklaste ordu. 1095. aasta Clermont`i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendade appi minema ja ,,uskumatuid" muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst lootis sellega suurendada oma mõjuvõimu kristlikus maailmas. 1. ristisõja peamine eesmärk oli vallutada Jeruusalemm, mida ka tehti 1099. aasta juulis. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asutati kolm
G ideed viidi ellu paavst Innocentius III ajal. Innocentius kuulutas välja ristisõjad. Tema valitsusaeg oli paavstivõimu kõrghetk. Paavsti õukond e kuuria kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Välismaale saadeti asju ajama oma volitatud esindajad e legaadid. Kirikukogu kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks. Paavsti seisukohavõtud sõnastati bulladena. Kirikut peeti üleval kümniste korjamisega. Ristiusk ja kirik II Tsistertslaste ordu Frantsisklaste ordu Dominiiklaste ordu Sai nime Citeaux kloostri Rajas jõuka kaupmehe poeg, Rajas hispaania munk järgi. Lähtus Benedictuse kirjutas ordu reeglid. Nad Dominicius, neid nim jumala reeglitest, nõudis luksusest idealiseerisid kasinust, ustavateks koerteks, peamine loobumist, karme kombeid ja tahtsid levitada jumalasõna. ül oli jutlustada õige usu füüsilist tööd
Ülikoolides viljendatud teadust nimet. Skolastikaks, mis tugines muistsetele autoriteetidele (piibel jne). Nende seisukohti püüti tõlgendada loogika abil ja erinevaid vaateid ühitada. Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet. Aquino Thomas oli keskaja silmapaistvam teoloog ja skolastik. Ta tähtsaim teos oli ,,Summa Theologiae" 2. Milliseid mungaordusid oli keskajal (õp lk 174-177)? Oli Frantsisklaste ordu, Dominiiklaste ordu ja Tsisterlaste ordu, kerjusmungaordud 3. Millist ajaperioodi mõisteti varauusaja all? Varauusaja all mõisteti hilist keskaeg (u 1500 a) kuni revolutsioonide ajastu alguseni (u 1800). 4. Kirjelda renessansi. 14-16.saj (kõige varem Itaalias), kiriku osatähtus oli endiselt suur. Olid reformatsiooniga seotud uued ideed, mis ütles, et inimene peab saama Jumalaga
saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Välisvaenlased: vene, taani, rootsi, norra, poola, leedu. Maapäev: Riia peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine. Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita, Dominiiklaste; Mungaordu: tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste(nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M
Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed
Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide kaudu. Nende hulka kuulusid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimane võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. 1054. aastal toimunud suur kirikulõhe pani aluse lääne ja ida kirikule. Varakeskajal domineerisid Euroopas benediktiini kloostrid. IX ja X sajandi killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Tekkisid uued ordud: Tsisterlaste, Dominiiklaste ja Frantsisklaste ordud. Jumala armu vahendasid ka pühakud, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eeskostjaid. Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde sooritati palverännakuid
Friedrich I Barbarossa II ristisõjas osales Richard I Lõvisüda Osales III ristisõjas Vasco de Gama Avastas idapoolse meretee Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Fernao de Magalhaes Esimene ümbermaailmareis Henry VIII Inglise kuningas, piiramatu võimu saavutaja Püha Patrick Misjonär Iirimaal, kaitsepühak Hieronymos Munk, kes tõlkis 4.saj Piibli ladina keelde Augustinus Kirikuisa, ,,Jumalariigist" autor Franciscus Assisist Lõi frantsisklaste ordu Jan Hus Tsehhi vaimulik, tahtis kirikut reformida Martin Luther Reformatsiooni juht, uue kiriku rajaja Johann (Jean) Calvin Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja Bartolomeu Diaz Jõudis Hea Lootuse neemeni Cristoph Columbus Ameerika avastaja MÕISTED Feodalism Vasalliteet, keskaja tunnus, ühiskonna süsteem, mis tugineb, keskaja feodaalsuhetel Seisuslik ühiskond (seisused ja nende roll) Need kes sõdisid ja need kes pidasid
Vaimulikud ordud: Benediktlased: asutaja Benedictus, kannavad musta rüüd on nimetatud ka mustadeks munkadeks. Tsistertslased: Ordu rajas 1098 Prantsusmaal Cîteaux's rühm benediktiini munki eesotsas Champagne'ist pärit püha Robertiga Molesme'ist; Tahtsid elatuda ainult oma kätetööst, keeldusid muudest sissetulekutest (rendid, maksud, intressid) ordul on valge rüü. Kerjusmungad: Tegutsesid peamiselt linnades, elatusid kerjates. Frantsisklaste ordu: asutaja Franciscus. Eesmärk propageerida kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Kandsid jämedakoelist pruunikat halli kuube. Dominiiklased: rajas aadli seisuses munk Dominicus.Peamine ülessanne oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutustajavendadena. Kandsid musta kuube. Pühakud: Pühak on püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. Pühakute kultus
Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu. Selliste ordude eesmärk oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit. Dominiiklaste ordu jälgis ka sarnast õpetust. Nende sihiks oli kõrvale kaldunuid tagasi tuua katoliikliku kiriku juurde, lähtudes vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste ordud asusid enamasti linnades, ning seetõttu tegelesid nad rohkem linnaeluga. Samuti kasvasid ka linnad, suurenes kaubandus ning arenesid ka põllumajandus ja käsitöö. Linnade arengule aitas kaasa rahvastiku kahekordistumine 10. ja 14. sajandi vahel. Põllumajanduses tehti palju uuendusi, mis hakkasid levima 11. sajandi alguses. Ratastega hõlmader võimaldas künda maad sügavamalt ja sagedamini ning selle tulemusel paranes ka saagikus
15. Millised olid 15.saj reformipüüded kirikus? Eesmärgiks oli katoliku kiriku ilmaliku võimu vähendamine, tagasipöördumine kristluse algtõdede juurde, kloostrite kaotamine, emakeelne jumalateenistus jne. 16. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Munga- ja nunnaordud: Tsistertslaste ordu – mõjutasid enam majandust. Frantsisklaste ja dominiiklaste ordud olid kerjusmungaordud. Mõjutasid enam usuelu. Augustiinlased – usuelu. Naiskloostrid – tegelesid epideemiate korral ja ka muidu inimeste ravimisega. 17. Miks levis reformatsioon eelkõige linnades? Millised olid reformatsiooni tulemused Eestis? Kuna linnarahvas oli vastuvõtlikum ning neile oli see kättesaadavam. Maa-aadlid toetasid pigem katoliku kirikut ning sel moel ei saanud reformatsioon sel määral maakohtades levida. 18
aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Jaani kirik - Viljandi vanim kirik, mis ehitati ordulinnuse vahetusse lähedusse aastatel 1466-1472. Maakividest ja tellistest kolmelööviline kodakirik valmis kõigepealt frantsisklaste kloostri tarbeks. Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Viljandi mõis-Kuigi Viljandi mõis ja linn on enam-vähem üheealised, sai peahoone asupaigaks praegune koht alles 18. saj. keskel, mil püstitati sinna puidust häärber. Uus loss kerkis aastatel 1879-1880 seisusekohase elamuna Paul von Ungern-Sternbergi poja Oswaldile. Lossimäed - XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863.
osades 15.Millised olid 15.saj. reformipüüded kirikus? Emakeelne jutlus, kristlike tavade kinnistamine maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas ka rakendusid) 16.Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Tsitsterlaste ordu – mõjutasid majandust Dominiiklaste kerjusmungaordu – mõjutasid usuelu Augustiinlaste ordu – segaklooster, mõjutasid rohkem majandust Frantsisklaste ordu – hallid vennad, mõjutasid usuelu Naiskloostrid ravisid epideemiate ja ka tavaliste haiguste puhul inimesi. 17.Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Koos kristlaste Jumalaga austasid edasi oma viksemaid jumalaid ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kellele anti maausundi jumaluste omadusi, sest ka neilt oodati abi. Seega, usundid segunesid. 18.Millal ja miks puhkes reformatsioon? Sai alguse 1517.a. Saksamaal Wittenbergis Põhjused
1054-kirikulõhe, bütsantsi õigeusukirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest 1066 hastingsi lahing, williamI vallutaja kuulutati inlg kuningax 11saj. Gregorius VII, Canossas käimine 1085 rekongista 1096-99 I ristisõda 1119- asutati euroopa I ülokool-bologna 1154- al-Idrisi koostas maailmakaardi, millel on ka eesti 12.saj.keskel moodustati kaupmeestekoondis hansa 1198-1216 innocentius III 1209- cambridge ülikooli asutamine 13 saj- algus- dominiiklaste ordu 13 saj.- frantsisklaste ordu 1337.1453- sajaaastane sõda 15 saj- renessanss 1419-1434- hussiitide sõjad, varaseim reformatsiooni liikumine 1452-1519- leonardo da vinci 1453- türklased vallutasid konstantinoopoli 1445- trükikunsti leiutamine, gutenberg 1479-ühendati kastiilia ja aragoni kuningriik 1517 reformatsiooni algus 1485- tudorite dünastia 1492 columbus 1498- vasco da gama ekspeditsioon jõudis indiasse 1519 magalhaes, 1. ümbermaailmareis 9-10 saj- kiriku üldine langus
Asub Viljandi Vana kalmistu piirides. Seal on viimase puhkepaiga leidnud 42 meest. Skulptor Roman Espenbergi kavandi alusel rekonstrueeritud kalmistu avati pidulikult 6. augustil 1933. aastal. Nõukogude võimud hävitasid selle 1945. aastal. Ühiskalmistu taastati 15. septembril 1991. aastal. 5 3.2 Kirikud · Jaani kirik Aastatel 1466-1472 maakividest ja tellistest ehitatud kolmelööviline kodakirik valmis kõigepealt frantsisklaste kloostri tarbeks. Võlve pole kirikus kunagi olnud, sest need oleksid kasinusest ja lihtsusest lugu pidavate munkadele olnud liigne priiskamine. Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Vana kiriku kooriosa vundamendi säilmeid võib näha Jaani kiriku altariruumi all. Frantsisklaste klooster püsis Viljandis sadakond aastat. Klooster hävis Liivi sõjas.
Benedictuse reegli järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Munkadeks saamisele eelnes novootsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Tsisterlased 1098.a tekkis loode-prantsusmaal ordu mis lähtus küll benedictuse reeglitest, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekilat füüsilist tööd. Selle ordu esimene klooster asus Citeaux'is. Kerjusmungaordud tuntuimad olid frantsisklaste ja dominiiklaste ordud. Tekkisid 12.saj lõpus.nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu rajas Franciskus Assist, jõuka kaupmehe poeg kes jättis oma varanduse ja pillava eluviisi ning pühendas end täielikult jutlustamisele ja elas vaesuses. Nad kandsid jämedat pruunikat v halli kuube mis oli vöötatud kareda vööga. Dominiiklaste ordu rajas hispaania vaimulik Dominicus. Lõi uue ordu, et pöörata paganad ja ketserid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased
Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud dominiiklased ja frantsisklased. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud (linnarahvas peab ka jutlust kuulata saama), kuna viimased kaks püüdlesid avatuse poole. Dominiiklased nõudsid kohaliku keele oskamist, suur rõhk haridusel. Tsistertslaste ordu (Kärkna ja Padise klooster; nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas). Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis). Dominiiklaste ordu (Tallinn, Tartu, mõnevõrra ka Narva). Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti 12 toomhärrast Pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid Toomkirik piiskopkondade keskus Väike Gild kästitööliste gild (Püha Kanuti Gild & Püha Olevi Gild) Kanuti Gildi ei saanud kuuluda voorimehed, mündrikud, lihunikud, kandjad, kaalujad
Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomhärradeks said tihti kohalike aadliperekondade pojad, aga ka linlaste järeltulijad, viimastele andis toomhärrana tegutsedes väga palju juurde ülikooliharidus, sest toomhärrad koos piiskoppidega moodustasidki keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi. Toomkirikute juures tegutses ka toomkool, mida juhatas üks toomhärradest – skolastik. Kuna Eestisse asusid ka dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud, mil olid ka kloostrid, siis oma laiaulatusliku ühiskondliku tegevuse tõttu polnud neil keeruline ka jumalasõna kuulutada ja sel viisil inimeste haritust tõsta. Ordumungad muutusid omamoodi rahvaõpetajateks. 1 Läänemerel kasutati palju hollandi keelt (tollal nimetati seda rohkem flaami keeleks) ja sealt hakkas meile palju laensõnu üle tulema, eriti merenduse teemal. Samuti ei jäänud me
simoonia (kirikuameite müük) *Gregoorius VII reformid Investituuritüli- tüli paavsti ja keisri vahel vaimulike nimetamise pärast, paavsti võit. Ketserlus- usuline väärõpetus, ida katoliku kirik heaks ei kiitnud, ketserid olid ohuks kirikuvõimule. Inkvisitsioon- spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks. Vaimulikud ordud: benediktlased, tsisterlased, tegevuseks palvetamine ja töötegemine Kerjusmungaordud: frantsisklaste, dominiiklaste ordud *Ordud hoidsid alal kultuuri ning levitasid jumalasõna rahva seas. Avignoni vangipõlv: Üheksa paavsti Avignonis, vähendas kiriku autoriteeti, kirikulõhe ehk Suur Skisma, kaks paavsti korraga, lõhestab Euroopa. *Pühakud ja reliikviad- pühakute teod olid inspiratsiooniks, reliikviate juurde tehti palverännakuid. Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted. Meka- islamiusuliste pühalinn mosee- pühakoda Koraan- islami pühakiri Allah- jumal
talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevusest. 15. Sinod-nendega teostati vaimulikku järelvalvet 16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat 17. Missa- armulauaga jumalateenistus 18. Liturgia- kindla korra järgi peetav jumalateenistus 19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud ja augustiinlaste ordu. 20. Pirita klooster-hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis. 21. Reformatsioon Saksamaal (1517-1555), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse. 22. Vt. 34! 23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline
Kalamees Juan. Juan oli Rodrigo esimene isakuju, kes jagas oma väheseid tarkusi, kuid rikkalikku elukogemust väikese rõõmsameelse poisiga, kelle alati merele seltsiks ja abiks kaasa võttis. Tema lihtsad aga sügavad sõnad aitasid unistaval Rodrigol maailma asjade suurust ja sügavust mõista. Helen Pages ''Kolumbuse laevapoiss'' · Rodrigo unistas meremeheks saamisest. · Kolumbus otsis rahalist toetajat. · Rodrigo aitas teda kõiges. · aeg möödub, Rodriigo on frantsisklaste kloostris,põgeneb · kolumbust ei usutud. Hispaania kuningas toetab teda, Portugali kuningas on kade. · Reis algab, Santa Maria, Nina, Pinta · Meremehed on hirmul ja üritavad teha mässu. Rodrigo peatab nad. · Jõutakse mitmete saarte vahelt Kuubani. · Tutvutakse kohalikega, kes on rahumeelsed. · Santa Maria on karil, Ninaga pöördutakse tagasi kodumaale, Pinta on salaja põgenenud, et kulda otsida.
õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö tegijad. Populaarsemates ülikoolides õppis korraga sadu üliõpilasi Euroopa eri maadest. Keskaegne ülikool jagunes nelja teaduskonda. Alusõpet anti vabade kunstide teaduskonnas. Seejärel võisid tudengid õppida edasi teoloogia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles. Ka ülikoolide õppejõudude seas olid ülekaalus vaimulikud. Nende seas paistsid eriti silma frantsisklaste ja dominiiklaste ordude liikmed. 4. Loe allikat Abelardi teosest ja mõtiskle, mida tuli keskajal hariduse saamiseks teha? Inimene pidi olema valmis ringi rändamiseks ning pidi tahtma minna sinna, kus inimestel oli hariduse vastu sarnased huvid nagu oli sellel, kes haridust tahtis. See vajas raha ning aega seega selle tõttu pidid inimesed ütlema ära enda kõrgete postitsioonidega kaasnevatest kohustustest tollases ühiskonnas. 5. Kas allikatekst "Miks on vabad kunstid vabad
Samas hakkasid tema elu lõpu poole ilmnema ka esimesed ordu lagunemisnähud, mis tegid Franciscuse väga murelikuks. Et lagunemisohtu vähendada, andis ta ordule alalise paavsti poolt kinnitatud põhikirja, milleks koostas ka uue reegliteksti. Ta muretses ordu algaastate vaimu säilimise pärast ning korrutas vendadele pidevalt nii vaesusideaali kui ka "alandlikkust, kuulekust ja tõelist vennalikkust." (Prinz 2006: 253; 260-261) Vaesus oli frantsisklaste jaoks nende elu põhialus, mis pidi "seesmisest usuelust väliselt tunnistust andma" (Prinz 2006: 254). Lisaks lagunemisohule oli frantsisklastel veelgi probleeme. Nad olid piiri peal õigeusklikkuse ja hereesia vahel, mis võis pidevalt kaasa tuua konflikte. Peale karismaatilise, rahumeelse ning aruka liidri Franciscuse surma oli reaalne oht ordu lagunemiseks. (Prinz 2006: 254; 257-258) Probleem tekkis tollal ka sellest, et Franciscuse vaesusideaal vaimustas üha enam ka naisi
vajaliku hariduseta tähtsamate suguvõsade liikmed. · piiskop Johannes IV Kievel viis läbi oma valdustes visitatsioone, mis tõid esile kirikutes valitseva korralageduse , usukorrastust nõudis ka peapiiskop Johannes Blankfeld, kuid tagajärjetult Kloostrid: · tsisterlaste ordu - eesmärk eemaldunud vaikne jumalateenistus, karjakasvatus, põllumajandus, aiandus. XIV saj. ka naistsisterlaste haru. 2 · dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud - jutlustajad vennad. Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Jumalateenistust pidasid ka saksa keeles. Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust. Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks suurimaid munkade ja rahvahulga vasturünnak küünlapäeval missa ajal Niguliste kirikusse. · 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital
ülalpidamise korraldamine jne. Samuti kohtuvõimuks olemine. 12. Hansa Liitu kuulusid Tln, Trt, Viljandi, ja Uus-Pärnu 13. Enamasti sõltus see meistrikoha vabanemisest, ent kandidaat pidi olema ausa päritoluga, vajaliku õpiaastatega, olnud rännuaastaid teiste linnade meistrite juures, teinud meistritöö. seejärel pidi õpipoiss korraldama tsunftivendadele joodud, omandama kodanikuõigused ning abielluma. 14. Eestis tegutsesid tsistertslaste ordu, dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja augustiinlaste ordu. Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi. 15. Reformatsioon jäi Eestis lõpuni viimata. Tp-d said enesekindlust luteriusu põhimõttest, et Jumala ees on kõik võrdsed. Katoliku kirik kaotas palju maa-alasid, ent tagasi oma säilimise tänu Plettenbergile. Ka Blankfeld oli luterluse vastu.
tarandkalmeid. Keskmise rauaaja lõpul ja nooremal rauaajal (8.-12. sajand) mõjutasid kõige enam kloostrite arengut benediktlased, tsitertsalsed ja augustiinlased. Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajaks 13. sajandi alguses oli Lääne-Euroopa majanduslik areng ja sellega kaasnenud linnastumine jõudnud sellisele tasmele, millega paratamatult pidi kaasnema ka usuelu reformimine. See väljenduski eriti kujukalt kerjusmungaordude (frantsisklaste ja dominiiklaste) tekkes. Kuuludes feodaalsüsteemi rahvusvahelise keskuse – katoliku kiriku rüppe, kujunesid kloostrid ka Vana-Liivimaal väga mõjuvõimsateks institutsioonideks nii majanduslikus kui ka ideloogilis-poliitilises mõttes. Üsna suur osa oli kloostritel aga kogu kultuurielu kujundamisel, kirjanduse, ajaloo, muusika ja kujutava kunsti viljelemisel ning hariduse arendamisel. Vaieldamatu on katoliku kiriku (eriti benediktlaste ordu) osa antiikmaailmast
Must mungarüü. Füüsiline töö oli tagaplaanle jäänud, sest palved ja muud rituaalid olid tähtsamad. Tsistertslaste ordu - tekkis 11 saj lõpul ja sai nime ühe kloostri järgi prantsusmaal. Lähtus samuti benedictuse reeglitest kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamatta paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Aja jooksul nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaaliast, kes loobus isa pärandusest vaese elu ja jutlustamise kasuks. Tema eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võttis endale palju pooldajaid ja kirik soovis ametliku vormi. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutadada jumala sõna lihtrahva seas. Pruun või hall mungarüü. Lihtne eluviis ja rõhutatud alandlikkus. Vähenõudlikkus tegi nad populaarseks ning hiljem tekkisid neil kloostrid mis rõhutasid haridust.
Õppetöö ladina keeles, ülikooli juhtis rektor, õppejõud said palka üliõpilastelt. 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektikaaritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 2.Seisused keskajal-Vaimulikud, sõjamehed, töötegijad. Pilet 6 1.Vaimulikud ordud ja nende kloostrid Benedictuse kloostrid-jõukad munkade kogukonnad, palju maavaldusi; Tsisterlaste ordu-luksusest loobumine, karm füüsilinetöö, kloostrid asustamatta paikades, harisid seal maad; Frantsisklaste ordu- kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas nagu Jeesus, vaene elu ja jutlused; Dominiiklaste ordu-nim. Jumala ustavad koerad, ül. Jutustada usu kaitseks, suur rõhk haridusele. 2. Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austasid loodusjõude, puid päikest, esivanemaid, Valhalla, kolmeosaline ilmapuu(oksad puudutasid taevast, juur põrgut), maailma häving Ragnarok(hea ja kurja kokkupõrge), jumalad Thor, Frej, Odin, inim ja loomaohvrid jumalatele.Ruunid e tähed(neil oli jõud) Pilet 7 1
Pagan on nimetus, mida kasutasid algkristlased nende kohta, kes keeldusid omaks võtmast ristiusku ja jäid vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde. Tsölibaat on abielukeeld. Noviits katseajal olev isik kloostris. Nunn on vaimsele elule pühendunud (nais)isik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige. Kerjusmungaordu dominiiklaste ja frantsisklaste ordud. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Süserään on kõrgeim feodaal. Feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Slaavi tähestik on tähestik millel millel põhineb vene tähestik ja paljude teiste, põhiliselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud
Ka paavstid toetusid nende seisukohtadele. Usuline tõsidus süvenes ja sellele lisandus ristisõdadest põhjustatud vaimustus. Hakati asutama uusi ordusi. 2. Võrrelge XI-XII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetoteid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? Tsistertslate ordu: ordu lähtus benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Frantsisklaste ordu: Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu jeesus seda teinud oli. Olid tuntud oma lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu. Dominiiklaste ordu: nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Et oma jutlusi mõjuvamaks teha panid sad suurt rõhku haridusele. Sarnasus: dom ja frants- kerjusmungad leviatsid usku ise rahva seas , asusid asulates.
annaabi.ee 
