kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse vaimulikesse ordudesse nt. benediktlased ja tsistertslased. Linnade areng 12.-13. sajandil ja linnaelanike kasv nõudsid enda hinge eest hoolitsemist, kogudusekirikutes oli see sageli jäetud unarusse, sest vaimulike ordude liikmed elasid üsna luksuslikku elu. Selle tagajärjel tekkisid alates 12. sajandi lõpust kerjusmungaordud, mille hulgast on tuntumad frantsisklase ja dominiiklaste ordud. Algselt ei tohtinud kerjusmungaordudel olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest, sellepärast rändasid nad palju ringi harides usuliselt kirjaoskamatuid kristlasi ja jutlustades nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Aja jooksul eemaldusid kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest, kogudes annetustest suuri varandusi. Selle vastu tekkis ordude sees
13.saj., Padisel 14.saj.; nais- harul Tln., Trt., Lihulas) frantsisklase 1223.a Franciscu hallid linnades kerjus- d . s Assisist jämedast (Eestis munklus, (kerjusmung riidest asusid Tln., alandlikku a-ordu) kuued Trt. ja s ja alates hallid Rakveres) 14.saj.
Tartus kätetööst, lükates tagasi sissetuleku benefiitsidest, tollidest, rendisest ja intressidest. dominiiklase Tallinn (Püha Katariina Jutluste ja õpetuse abil katoliku usu d klooster) tugevdamine Tartu Narva Tartus frantsisklase Rakveres Järgida reegleid, mida tuntakse "Püha Frantsiskuse d reeglite" nime all Viljandis augustiinlase Pirital d Kerjusmungaordud jesuiidid Tartu Jesuiitide kavatsuse kohaselt pidi Tartust saama keskus, kust katoliku
annaabi.ee 
