Brands Inc. Yum! Brands Inc. on ühtlasi ka maailma suurim restorane ühendav ettevõte. KFC loodi 1930. aastal ettevõtja Harland Sandersi poolt, kes hakkas oma teeäärses restoranis praetud kana müüma. Praetud kana, kui kiirtoit muutus väga populaarseks ning tekkis alternatiiv hamburgerile. Sanders tunnetas KFC potentsiaali kujuneda frantsiisettevõtteks ning juba 1952. aastal avatigi Utahs esimene KFC frantsiis. Ettevõte laienes väga kiiresti ning 1960-ndate aastate lõpuks olid frantsiisid juba Kanadas, Jamaicas, Mehhikos ning ka Suurbritannias. 1964. aastal müüs Harland Sanders KFC 2 millioni USA dollari eest investoritegrupile, mille eesotas olid John Y. Brown Jr. ja Jack C. Massey. Peale seda on KFC korduvalt omanikke vahetanud. Nimelt müüs Brown 1971 aastal ettevõtte 285 millioni dollari eest firmale Heublein, mis omakorda 1982. aastal osteti ära R.J.Reynoldsi poolt. 1986 aastal müüs Reynolds KFC PepsiCo-le 850 millioni USA dollari eest. PepsiCo-st lahknenud
poed ei ole kuigi suured, siis on nad tihti ka mugavamates asukohtades. 7-Eleven'i poodides pakutakse ka lisaks kõigele hommikusööki, mis poe kiiret teenindust ja varaseid avamisaegu silmas pidades on mugav lahendus töötavale inimesele keha kinnitamiseks. Mina võiksin selle frantsiisidee realiseerida just oma väheste kogemuste tõttu antud vallas. Vähesed kogemused tähendavad, et ma järgin suurema tõenäosusega frantsiisiandja juhtnööre. Frantsiisid võtavadki hoo sisse kindlatele juhistele toetudes ja brändi säilitades ning hakkavad alles hiljem omalt poolt muudatusi sisse viima. Lisaks olen ma valmis töötama pikki tunde, et minu frantsiisidee kasumit tootma hakkaks. Kõige lõpuks suudan ma samastuda enda sihtgrupiga ja sellele tuginedes vajaduse korral olemasolevat frantsiisideed täiustada.
kolmandatele isikutele kasutamiseks patenditud meetodil valmistatud toodet. Patendiõiguste üleminek ja õiguste kaitse toimub sarnaselt autoriõigusele, millele on eespool viidatud. 4. TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE 01. jaanuar 1995 kehtib Eestis Raamatupidamise seadus, mille kohaselt ettevõtte varad koosnevad käibevaradest ja põhivaradest. Põhivarad on materiaalsed ja immateriaalsed. Immateriaalsed põhivarad on kaubamärgid, kontsessioonid, frantsiisid, patendid, litsensid, firma väärtus (goodwill) ning kapitaliseeritud asutamise ja arengu väljaminekud. Termin tööstusomand pärineb prantsuse tsiviilõigusest. Selle alla kuuluvad leiutised, kasulikud mudelid, tööstusdisain, kauba- ja teenindusmärgid, firmanimed, viited päritolule või päritolu kohale, samuti kõlvatu konkurentsi tõkestamine. Maailma vanim kokkulepe tööstusomandi kaitse alal sõlmiti 20.03.1883. Teksti on muudetud mitu korda, viimati täiendati 28.09.1979. EW oli
KOKKUVÕTE Referaat annab ülevaate rahvusvaheliste ettevõtete tekkimise ajaloost ja liikidest, käsitleb ettevõtete välisriiki viimisega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid aspekte ning toob ka näiteid rahvusvaheliste ettevõtete juhtimise poolelt. Rahvusvahelised ettevõtted tekkisid 20.sajandi viimasel poolel, kui tehnoloogia arenes ja kaubandus ning investeerimine liberaliseerus. Rahvusvahelised ettevõtted on jaotatud eraldi liikidesse, näiteks eraldi liigina on frantsiisid ja filiaalid. Äri globaliseerumisel on mitmeid eeliseid näiteks ettevõtte eriteadmised valdkonnast, mida mujal maailmas ei ole, lisaks ka näiteks tarbijate elujärje parandamine läbi toodete, mida antud riigis välisfirmade puudumisel poleks. On ka puuduseid, näiteks välisriigis esinev korruptsioon, kuritegevus, ebastabiilne valitsus, erinevad seadused ning ka valuuta erinevus. Äri juhtimisel tuleb tähelepanu osutada organisatsiooni väärtustele ning eetikale. Kolm põhilist
* Immateriaalne põhivara omab sageli väärtust vaid antud ettevõttele IAS 38 § 21 Immateriaalne vara võetakse arvele siis ja ainult siis, kui: * on tõenäoline, et ettevõte saab eeldatavalt sellest varast tulevast majanduslikku kasu ja *vara maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Immateriaalse põhivara liigid Immateriaalse põhivaraobjektid on: * patendid, * litsentsid, * kontsessioonid, * autoriõigused, * brändid, * kaubamärgid, * frantsiisid, * firmaväärtus (goodwill), * arendusväljaminekud jne Patent patendiomaniku ainuõigus leiutisele, toote tootmisele jne. Litsents kasutus-, tegevus-, sisse- või väljaveoluba. Kontsessioon luba, õigus kasutada riigile kuuluvaid loodusvarasid või täita kokkulepitud tingimustel mingisuguseid riiklike tellimusi. Autoriõigus ainuõigus kasutada ja lubada kasutada oma kirjandus-, kunsti- muusika-, teadusteost teistel isikutel.
ja muudelt investeeringutelt saadud tulud, ülejäänud majandustehingud, mis on seotud residentide poolt kasutada oleva kogutulu kujunemisega, kuid ei sisaldu muudel jooksevkonto kirjetel. Maksud, toetused, annetused, kahjutasud jm Kapitalikonto mitmesugused maksed rahvusvahelistest fondidest infrastruktuuriobjektide ehituse finantseerimiseks; mittetootmislike mittefinantsiliste immateriaalsete varade (intellektuaalomandi) soetamine ja müük (frantsiisid, müügiõigused, kaubamärgid, tööstusprotsessid jms); võlgade tagastamine Finantskonto - rahvusvahelised investeeringud, otsesed välisinvesteeringud üle 10% osa-või aktsiakapitalist, portfelliinvesteeringud väärtpaberiinvesteeringud, tuletisinstrumendid, muud investeeringud - laenud Reservid kuld ja välisvaluuta 59. Kirjeldage erinevaid maksebilansi koostamise meetode.
frantsiisivõtjale vajaliku väljaõppe ja vastavad juhised tema frantsiisi edukaks majandamiseks. ● Ameti (töökoha) frantsiis – kodust töötamisel põhinev ja väikest investeeringut nõudev frantsiis. Selle valib inimene (frantsiisivõtja), kes soovib üksi väikest ettevõtet alustada. Olemuselt on see pigem töökoht või amet kui korraldatud äritegevus. ● Tooteturunduse frantsiis – tootepõhised frantsiisid põhinevad müüja-edasimüüja suhetel, kus frantsiisivõtja levitab, tutvustab või müüb frantsiisiandja tooteid. Frantsiisiandja annab oma kaubamärgi kasutamiseks litsentsi ja müügiõigusele lisaks veel juhtnöörid kuidas tooted peavad olema eksponeeritud ja teenindatud ● Äriformaadi frantsiis – kõige levinum ja klassikalisem frantsiis. Kogu ettevõtte
vara, kasut. tootmises, kaubanduses, teeninduses või admin. eesm. Firmaväärtus käsitl. eraldi (IAS 22). Immat. varad jaot.: 1) Soetusviisi järgi · ostetud või muul viisil kolmandatelt isikutelt omandatud (soetusmaksumuses); · firmasiseselt välja töötatud (kantakse kuludesse). 2) Identifitseerituse astme järgi · identifitseerit. (patendid, kaubamärgid, litsentsid, frantsiisid, autoriõig., kulud arvutitarkvarale), · identifitseerimatud (firmaväärtus). Immat. vara soetusmaksumus tuleb amortisats. näol kindlaksmääratud per. vältel kuluks kanda. Immat. vara maksumust bilansis vähend. amort. summa võrra. Kui immat. vara muutub kasutuks enne täiel. amortis., kant. amortiseerumata osa kahjumisse. Immat. vara arvestust regul. RP seaduse §33. Immat. vara esit. 5 kirjel: 1) asutamisväljaminekud - kajast. kuludes;
g. Hubbart'i valem 53 88. Reisikaubandus Mõistet "reisikaubandus" (The Travel Trade) kasutatakse turismis klientidele turismitooteid vahendavate ettevõtete ja organisatsioonide tegevuse kirjeldamiseks. Koostöö reisikaubandusega annab maaturismi turismitoodete pakkujatele suuremad turundusvõimalusi. Reisikaubanduse ettevõtted ja organisatsioonid on reisibürood, reisikorraldajad, reisitoodete hulgimüüjad, reisiklubid, turismiorganisatsioonid (ka riiklikud), frantsiisid ja ketid, müügiesindajad ja agendid, lennukompaniid jt transpordiettevõtted. Need kõik on vahendajaks turismitoodete pakkujate ja klientide vahel. Reisivahendajatel on sageli suur mõju turismitoodete pakkujaile ja paljude turismiettevõtete edukusele. Sellepärast püüavad ka paljud maaturismiettevõtjad sinnapoole, et nende teenused ja tooted oleksid reisikaubanduses esindatud. Reisivahendajate peamine roll on kombineerida ja integreerida klientidele kõiki
annaabi.ee 
