morfoloofilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse. 3. Kirjelda apoptootilisi sündmusi, millised on varajased ja millised hilised sündmused 1. Morfoloogilisi muutusi pole näha, suureneb transglutaminaasi transkriptsioon ning aktiveeritakse kaspaasid; 2. Kromatiin kondenseerub, aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks, tuum fragmenteerub; 3. Tsütoplasma kondenseerub, kuna desmosoomsed kontaktid ja intermediaarsed filamendid lagundatakse; raku membraanis toimuvad muutused, mis markeerivad apoptootilise raku fagotsütoosiks (fosfatidüülseriin eksponeerub raku välismembraanile) rakk laguneb membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks. 4. Kas apoptoos on pöörduv ja kui jah, siis millistes faasides on see võimalik? Pöörduv ainult esimeses faasis 5. Miks fragmenteerub DNA 100 aluspaaristeks lõikudeks?
kujunevad välja kõik sootunnused. Metamorfoos on millegi muundumine, kujumuutus, moone. Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.[1] Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel. ioloogiline surm on surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale. Kuna kõige tundlikumad hapnikupuuduse suhtes on ajurakud, surevad need esimesena
lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse. · Kirjelda apoptootilisi sündmusi, millised on varajased ja millised hilised sündmused. 1. Morfoloogilisi muutusi pole näha, suureneb transglutaminaasi transkriptsioon ning aktiveeritakse kaspaasid; 2. Kromatiin kondenseerub, aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks, tuum fragmenteerub; 3. Tsütoplasma kondenseerub, kuna desmosoomsed kontaktid ja intermediaarsed filamendid lagundatakse; raku membraanis toimuvad muutused, mis markeerivad apoptootilise raku fagotsütoosiks (fosfatidüülseriin eksponeerub raku välismembraanile) rakk laguneb membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks. · Kas apoptoos on pöörduv ja kui jah, siis millistes faasides on see võimalik? Kui pöörduv siis ainult esimeses faasis
lõppproduktiga tagasisidestuslikult reguleeritav ja tulemuseks on kontrollimatu süntees e. üleproduktsioon. · Korünebaktereid kasutatakse ka nukleotiidide (IMP) mikrobioloogiliseks tootmiseks. Ka neid kasutatakse toiduainete lõhnalisanditeks. Perekond Mycobacterium · Mükobakterid on aeroobsed, happekindlad liikumatud sirged või kõverdunud pulgad. Rakud võivad hargneda ja moodustada mütseelilaadset moodustist, mis fragmenteerub pulga- ja kokikujulisteks elementideks. Enamik liike moodustab kreemjaid ja valkjaid kolooniaid, kuid kiirelt kasvavad vormid on sageli oranzhilt või kollaselt pigmenteerunud (karotinoidpigmendid). · Rakukestad sisaldavad mükoolhappeid ja on vahased. · Perekond jagatakse 2 haruks: kiirelt ja aeglaselt kasvavad mükobakterid. · Reeglina on aeglaselt kasvavad patogeenid ja kiirelt kasvavad saproobsed.
kahekordistamine; mitoos tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks; tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine. Apoptoos on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Apoptoosi protsess võimaldab organismil kontrollida keha rakkude koguarvu. Mitoos - raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine Rakutsükkel interfaas (eluperiood, kus rakk ei paljune) ja mitoos (tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks vanemrakuga identset tütarrakku) Interfaasis on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul.
kahekordistamine; mitoos tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks; tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine. Apoptoos on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Apoptoosi protsess võimaldab organismil kontrollida keha rakkude koguarvu. Mitoos - raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine Rakutsükkel interfaas (eluperiood, kus rakk ei paljune) ja mitoos (tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks vanemrakuga identset tütarrakku) Interfaasis on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul.
Magnetsektoriga massianalüsaator Kvadrupool massianalüsaator Elektronilöögi ionisatsioon massispektromeetrias. Mis põhimõttel töötab? Kuidas toimub molekuli ionisatsioon? Mis seadmetega kombineeritakse? Mis on selle meetodi eelised ja puudused? 1. Molekulid satuvad auruna (kui GC-MS) sisestusseadme ionisatsiooni kambrisse 2. Katoodi soojendades tekitatakse elektronid 3. Elektronid põrkuvad molekulidega ning tekivad ioonid 4. Molekul fragmenteerub talle iseloomulikul viisil 5. Kiirendusplaadi abil kiirendatakse elektriväljas tekkinud segu 6. Segu siseneb massianalüsaatorisse (tegemist on tugeva ionisatsiooniga- molekulaarioon laguneb praktiliselt täielikult tütarioonideks) Enamasti kombineeritakse GC-ga (HPLC-ga ei saa kombineerida) Ühend peab olema lenduv Määrata saab ainult madalmolekulaarseid ühendeid (< 1000 amü) Ei tohi laguneda kõrgel temp
(peetakse ebanormaalseks diferentseerumiseks) olla nii madalalt kui ka kõrgelt diferentseerunud. 23. Mitoosi mõiste, etapid, etappides toimuvate protsesside iseloomustus. 24. Meioosi mõiste, etapid, olulisemad sündmused igas etapis. Jagunemisviiside võrdlus. Tsütokinees. 25. Apoptoos – mis on, millal ja kuidas toimub. -programmeeritud rakusurm, reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.[1] Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid.[2] Toimub väiksemate rakumembraaniga kaetud osiste komplekteerimine, mis kohe fagotsütoosi käigus lagundatakse. Nii saab organism töödelda ja taaskasutada nii aegunud, vigaseid, muteerunud, liigsed või ebanormaalseid rakke, selleks et areneda, kasvada, paljuneda jms. Apoptoosi protsess võimaldab organismil kontrollida keha rakkude koguarvu. Apoptoos on omane enamikule hulkraksetele organismidele. Apoptoosil on
rakkude surm toimub aeglaselt ja lagunevad rakuosad ning tekkinud jääkühendid hoitakse kinnistes põiekestes (membraaniga ümbritsetult). Nii ei kuhju mürgiseid vaheühendeid ja naaberrakke mingi raku surm ei häiri. Apoptoosiga kaasnevad nähtused järjekorras: 1) raku ruumala väheneb; 2) osad rakuorganellid esialgu veel töötavad ; 3) edasi tekivad "apoptootilised kehad", st.1 või mitu membraaniga ümbritsetud struktuuri (sees laguproduktid); 4) DNA fragmenteerub(~150bp); 5) fagotsütoos spetsiaalsete rakkude poolt; Algetappidest 1.-3. võib toimuda veel tagasipöördumine ellu, pärastpoole on protsess pöördumatu. Vastandina toimub rakkude äkiline ehk juhuslik suremine: nekroos. Näiteks haavade tekkel vm keskkonnamõjutusel. Mingi raku nekroos häirib ka naaberrakkude arengut, kuni nende surma põhjustamiseni. Lagunemine ei toimu kinnistes põiekestes, jääkproduktid põhjustavad uute rakkude kahjustumist. 8
järgmisesse faasi. Kontrollitakse DNA sünteesi, DNA kahjustuste reparatsiooni (parandamist), jagunemiseks vajalike valkude ja struktuuriorganellide olemasolu. 11. Apoptoos. Apoptoos ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad, mille käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Rakus, mis sureb vastavalt apoptoosi mehhanismile, toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mille tulemusena laguneb rakk väikesteks osadeks, mis on ümbritsetud membraaniga. Raku tsütoplasma komponendid ei satu rakudevahelisse ruumi, vaid kuuluvad lagundamisele makrofaagide poolt. Nii saab organism töödelda ning taaskasutada aegunud, vigaseid,
apoptoosi toimumist. *Elimineerib ebavajalikke rakke, kontrollib mitoosi kiirust, hoiab ära tõsisemate mutatsioonide teket organismis, kontrollib rakkude arvu homöostaasis? nt loote areng, luude kasv, valesti arenenud rakkude kõrvaldamine kasvajate vältimiseks? 85. Iseloomustage apoptoosi etappe Apoptoosi alguses toimub raku kokkutõmbumine, kromatiin pakitakse kokku ja viiakse tuumamembraani äärealadele (püknoos), tsütoplasma kondenseerub. Seejärel tuum mureneb (karüoreksis) ja rakk fragmenteerub surnud rakuks ja apoptootilisteks osakesteks. Lõpuks fagotsüüt teeb pacmani. Alternatiivne variant sama seletamiseks :): 1. aktiveeritakse kaspaasid 2. kromatiin kondenseerub (pakitakse kokku), aktiveeritakse nukleaase (kromatiin lagundatakse fragmentideks), tuum fragmenteerub 3. tsütoplasma kondenseerub, raku membraani muutused markeerivad apoptootilise raku fagotsüütidele (rakk laguneb vesiikuliteks) 86. Iseloomustage kaspaase ja kaspaaside kaskaadi
Akiveerib kaspaaside kaskaad. 2. Kromatiini kondenseerumine 3. DNA fragmentatsioon – kaspaaside toimel lagundatakse endonukleaasi inaktiveeriv valk ja aktiveerub endonukleaas, mis hüdrolüüsib sidemed nukleosoomide vahel. Tuumamembraan (lamiinid) laguneb. 4. Valkude fragmenteerumine kaspaaside aktiveerumise tõttu. 5. Rakumembraanis toimuvad muutused, mis märgistavad apoptootilise raku fagotsüütidele. 6. Tsütoplasma fragmenteerub – rakk jaguneb väikesteks vesiikuliteks nn apoptoosi kehakesteks. 7. Vesiikulid endotsüteeritakse fagotsüütide poolt. Iseloomustage kaspaase ja kaspaaside kaskaadi Kaspaasid on apoptoosile iseloomulikud valke lagundavad ensüümid. Aktiivtsentris on tsüsteiin. Kaspaasid aktiveeruvad kaskaadselt, kõigepealt aktiveerub kaspaas 8, see omakorda aktiveerib teisi. Kaspaaside toimel aktiveeruvad ka nukleaasid, mis asuvad lõikama DNA-d. Kaspaaside kaskaadi
võimalik. Lipiidimolekulide spontanne ülekanne ühest kihist teise (ehk nn. flip-flop ) on energeetiliselt väga ebasoodne ja see toimub äärmiselt väikese tõenäosusega. ER-i membraanis on aga ensüümid fosfolipiidi translokaasid e. flipaasid mis võimaldavad sünteesitud lipiidimolekulidel "hüpata" ka bilipiidkihi valendikupoolsesse külge. ER-i membraanide eraldamine rakust Kui rakud purustada homogenisaatoriga, siis ER fragmenteerub ja tekitab väikesi vesiikuleid (100 nm diameetriga), mida nimetatakse mikrosoomideks. rER-ist pärinevad mikrosoomid on kaetud ribosoomidega, mis paiknevad mikrosoomi välimisel pinnal. Seega mikrosoomi sisemus on biokeemiliselt identne ER-i luumeniga. Need mikrosoomid, mis pärinevad rER-ist ja on kaetud ribosoomidega, on raskemad kui ilma ribosoomideta mikrosoomid, ning neid on võimalik omavahel lahutada tsentrifuugimisel
endonukleaas, mis hüdrolüüsib sidemed nukleosoomide vahel. Tuumamembraan (lamiinid) laguneb. · Valkude fragmenteerumine kaspaaside aktiveerumise tõttu. · Rakumembraanis toimuvad muutused, mis märgistavad apoptootilise raku fagotsüütidele. 18 · Tsütoplasma fragmenteerub rakk jaguneb väikesteks vesiikuliteks nn apoptoosi kehakesteks. · Vesiikulid endotsüteeritakse fagotsüütide poolt. 11. Iseloomustage kaspaase ja kaspaaside kaskaadi Kaspaasid on apoptoosile iseloomulikud valke lagundavad ensüümid. Aktiivtsentris on tsüsteiin. Kaspaasid aktiveeruvad kaskaadselt, kõigepealt aktiveerub kaspaas 8, see omakorda aktiveerib teisi. Kaspaaside toimel aktiveeruvad ka nukleaasid, mis asuvad lõikama DNA-d. Kaspaaside kaskaadi käivitumisel toimub
Vajalik kahjustatud, vigase DNA-ga, vales kohas paiknevate, mittefunktsioneerivate rakkude kõrvaldamiseks. Näiteks B ja T lümfotsüüdid, mis tekitavad antikehi oma rakkude vastu. 10.)Iseloomustage apoptoosi etappe: Apoptoosil eristatakse mitut faasi: 1.Morfoloogilisi muutusi pole näha, suureneb transglutaminaasi transkriptsioon ning aktiveeritakse kaspaasid; 2.Hakkab kondenseeruma kromatiin, aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks, tuum fragmenteerub; 3.Kondenseerub tsütoplasma, kuna desmosoomsed kontaktid ja intermediaarsed filamendid lagundatakse; raku membraanis toimuvad muutused, mis markeerivad apoptootilise raku fagotsüütidele (fosfatidüülseriin eksponeerub plasmamembraani eksoplasmaatilisele poolele, rakk laguneb membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks. 11.)Iseloomustage kaspaase ja kaspaaside kaskaadi: Kaspaasid on apopotoosile iseloomulikud valke lagundavad ensüümid. Aktiivtsentris on tsüsteiin
kelle tööülesanded on seotud järjepideva arvutikasutamisega üle 5-6 tunni päevas. Tänapäeval ilmnevad kesk- ja vanemaealistele iseloomulikud tugi-liikumisaparaadi haiguslikud muutused ka üha nooremal põlvkonnal. Nimmevalud tabavad peamiselt keskeas inimesi: kõige sagedamini haigestutakse 30. ja 45. eluaasta vahel. Selle põhjuseks peetakse lülidevahelise ketta suhteliselt varast vananemist. Ketas muutub kuivemaks, fragmenteerub, sopistub välja ja hakkab avaldama survet närvijuurtele. Miks aga vaatamata sellele, et kõigil inimestel diskid vananevad, ei põhjusta nad valusid mitte kõigile, on praegu selgusetu. Diski väljasopistumist esineb meestel veidi sagedamini kui naistel ja mehi ka opereeritakse sagedamini kui naisi. Põhjuseks võib olla kehaline töö. Suur osa on pärilikkusel, kuid kõige rohkem mõjutab haigestumist siiski töö iseloom. Haigestunute hulgas on enim istuva ja raske
tulemuseks on kontrollimatu süntees e. üleproduktsioon. Korünebaktereid kasutatakse ka nukleotiidide (IMP) mikrobioloogiliseks tootmiseks. Ka neid kasutatakse toiduainete lõhnalisanditeks. *Mycobacterium. Mükobakterid kuuluvad Gram-positiivsete eoseid mittemoodustavate pulkbakterite hulka. Mükobakterid on aeroobsed, happekindlad liikumatud sirged või kõverdunud pulgad. Rakud võivad hargneda ja moodustada mütseelilaadset moodustist, mis fragmenteerub pulga- ja kokikujulisteks elementideks. Enamik liike moodustab kreemjaid ja valkjaid kolooniaid, kuid kiirelt kasvavad vormid on sageli oranzhilt või kollaselt pigmenteerunud (karotinoidpigmendid). Rakukestad sisaldavad mükoolhappeid ja on vahased. Seetõttu taluvad töötlemist lahjade hapete ja aluste lahusega. Seda kasutatakse bakterite selektiivseks isoleerimiseks näiteks rögast. Teised bakterid hävivad ja mükobakterid kasvavad 4-6 nädalaga välja
Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentromeeridega kompleksseeruvad kinetohoorid, mille külge kinnituvad hiljem kromosoomide liikumises osalevad mikrotuubulid. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamembraan fragmenteerub ja kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele. Metafaasis jäävad kondenseerunud tütarkromatiidide paarid kokku ning jaotuvad raku pooluste vahele jäävale ekvatoriaaltasapinnale. Metafaasi kromosoomid on tsütoloogiliselt kõige paremini jälgitavad. Igal kromosoomil on temale ainuomane struktuur. Metafaasi kromosoomide analüüsil on võimalik tuvastada kromosoomide kahjustusi ning muutusi kromosoomide arvus. Selliste muutuste kirjeldamine aitab
moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoosikääv). Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentromeeridega kompleksseeruvad kinetofoorid, mille külge kinnituvad hiljem kromosoomide liikumises osalevad mikrotuubulid. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamembraan fragmenteerub ja kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele. Metafaasis jäävad kondenseerunud tütarkromatiidide paarid kokku ning jaotuvad raku pooluste vahele jäävale ekvatoriaaltasapinnale. Metafaasi kromosoomid on tsütoloogiliselt kõige paremini jälgitavad. Igal kromosoomil on temale ainuomane struktuur. Metafaasikromosoomide analüüsil on võimalik tuvastada kromosoomide kahjustusi ning muutusi kromosoomide arvus
killustumine. Kuid siin tuleb tähele panna, et juba killustunud subjekti mälestustes elab edasi see algterviku mälestus. See nt väljendub seksuaalsuhetes mehe ja naise ühekssaamises. 2. okeaaniline periood, mille laps elab üle peale oma sündi. Kuigi seda iseloomustab veel range füüsilis-psüühiline diferentseerimatus, toimub ka siin subjekti edasine killustumine või osadeks jaotumine, mille käigus terviklikkus %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 14 fragmenteerub. Nii jaotub keha erogeenseteks, mõnutekitavateks piirkondadeks. Näeme, et on toimunud subjekti killustumine, kuid juba nüüd hakkab lõhenev subjekt seda killustumist kompenseerima. Selles täielikult veel psüühilises süsteemis, Lacani termini järgi imaginaarses, kujuteldavas korras, kompenseeritakse oma killustumine samastumise kaudu asjadega, mis pole ei tema enda kui subjekti, kuid ka mitte temast väljaspoole jäävad teise (autre) osad. Näiteks on sellised objektideks,
Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab 9 nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentromeeridega kompleksseeruvad kinetohoorid, mille külge kinnituvad hiljem kromosoomide liikumises osalevad mikrotuubulid. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamembraan fragmenteerub ja kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele. Metafaasis jäävad kondenseerunud tütarkromatiidide paarid kokku ning jaotuvad raku pooluste vahele jäävale ekvatoriaaltasapinnale. Metafaasi kromosoomid on tsütoloogiliselt kõige paremini jälgitavad. Igal kromosoomil on temale ainuomane struktuur. Metafaasikromosoomide analüüsil on võimalik tuvastada kromosoomide kahjustusi ning muutusi kromosoomide arvus. Selliste muutuste kirjeldamine aitab
vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoosikääv). Kromosoomid on veel väljavenitatud, kuid algab nende kondenseerumine ja muutumine diskreetseteks ühikuteks. Hilises profaasis on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi kaks tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentromeeridega kompleksseeruvad kinetohoorid, mille külge kinnituvad hiljem kromosoomide liikumises osalevad mikrotuubulid. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamembraan fragmenteerub ja kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele. Metafaasis jäävad kondenseerunud tütarkromatiidide paarid kokku ning jaotuvad raku pooluste vahele jäävale ekvatoriaaltasapinnale. Metafaasi kromosoomid on tsütoloogiliselt kõige paremini jälgitavad. Igal kromosoomil on temale ainuomane struktuur. Metafaasikromosoomide analüüsil on võimalik tuvastada kromosoomide kahjustusi ning muutusi kromosoomide arvus. Selliste muutuste kirjeldamine aitab
valige New Database... Baasi loomise juures küsitakse kõigepealt andmebaasi nime. Saagu selleks baas1. Baasile saab hulga omadusi määrata, mis suuremate ja tihedasti kasutatavate baaside administreerimisel on küllalt tähtsad.. Path teatab, kuhu kettale ja kataloogi andmed salvestatakse. Initial Size kaudu öeldakse algne baasi jaoks reserveeritud kettamaht. Üldiselt oleks kasulik andmebaasi eeldatav suurus välja arvutada ning teha andmebaas kohe õige suurusega. Sellisel juhul fragmenteerub andmebaasifail ketta peal vähem ning üldine jõudlus on parem. Autogrowth ütleb, kui suurte sammudega ja kui suure mahuni on salvestatavatel andmetel lubatud arvutis kasvada. Nagu näha on eraldi failid andmete eneste ja logide jaoks. Kõik muudatused andmebaasis kirjutatakse esmalt logisse ning seejärel salvestatakse andmebaasi. Selline kahekäiguline täitmine võimaldab vajadusel teatud tegevusi e. transaktsioone tagasi kerida. Väikestel andmebaasidel on enamasti üks andmefail
annaabi.ee 
