musta huumorit, nad taotlevad mõnusat ütlemist, kuid saavutavad selle tihti väga kuiva ja vaese keelega. Kõige omasem on Ehinile meetriliselt organiseerimata kirjutusviis; värsimõõt võib sundida ta kõne ühetooniliseks, rääkimata riimist, mis võib muuta ka süntaksi puiseks ja tühistada kogu ütlemismõnu. See eest on aga Ehinile suurepäraselt sobinud mitmesugused sõna ja tähemängud, tähenduslik kahemõttelises, parafraasid ja paragrammid. Ehinile on iseloomulik ka fragmenteeritus, mistõttu mõni tema luuleraamat koosnebki lihtsalt kildudest, mille omavahelisi seoseid on raske märgata. +- + + - on trohheus tõusis tuul - + on jamb - + +- +- + - - + - - on daktül ja viis põllult ära traktori - + - on amfibrahh +- + - +-- +-- - - + on anapest kõige tavalisema traktori
Markerid peavad olema püsivad (mitte koos polaarjääga ära sulama) ja globaalse tähtsusega. Selliseid inimtegevusest mõjutatud protsesse, mis jätavad jälje ka geoloogilistesse kuhjuvatesse setetesse on palju: näiteks põllumajandusliku tegevusega suurenenud erosioon; tööstusliku tegevuse tõttu muutunud atmosfääri, maailmaookeani või muldade koostis; fosfori, süsiniku või lämmastiku ringe jne. Võimalikeks geoloogilisteks markeriteks on erosiooni kasv, ökosüsteemide fragmenteeritus, järvede eutrofeerumine ja sellega kaasnevad vee- õitsengud, ent ennekõike fossiilsete kütuste põletamisel tekkinud lendtuhaosakesed. Vastuolu on aga selles, et mittegeoloogide esile autoriõigus toodud määrava tähtsusega sotsiaalsed ja kultuurilised protsessid (tehnika areng, arengud bio- ja geoinseneriteaduses jne) ei jäta täppisteaduslikult üheselt tuvastatavaid globaalselt esinevaid markereid ega üheseid piire. 7 4. Pildid
"kadunud põlvkond" Stein`i kuulsaim kubistlik teos psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Tugeva kubismi mõjuga Neljas tase teos, milles Viies tase fragmenteeritus ja teemade abstraktsus on viidud äärmuseni Guillaume Apollinaire (18801918) Prantsuse poeet, kirjanik, ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks kunstikriitik. ne tase Töötas välja kubismi luuleteooria Kolmas tase Oli seotud teiste avangardistlike
Väikseima areaali suurus ja maastiku ulatus määravad skaala alumise ja ülemise piiri. Klassi areaalide arv, keskmine areaali pindala ja areaalide tihedus kujutavad kõige paremini maastikul levivate areaalide suurust ja nende paigutustihedust. Kui maastiku kogupindala uurimisperioodil ei muutu, siis suurema areaalide arvuga klass on maastikus rohkem esindatud kui väiksema areaalide arvuga klass. Areaalide arvust, tihedusest ja keskmise areaali suurusest sõltub kogu maastiku fragmenteeritus. Kui areaalide tihedus on suur, siis on maastiku või klassi fragmenteeritus suur ja vastupidi. Programmijärgselt vaadeldakse areaalide tihedust 100 ha (1 x 1 km) kohta Piirjoonte tihedus näitab kogu maastikus levivate segmentide piirjoonte summat 6 hektari kohta. Piirjoonte pikkusel baseeruvad parameetrid (piirjoonte tihedus, servaindeks) on mõjutatud pildi ruumilisest lahutusest. Mida suurem lahutus, seda
Tingimused muutmiseks: konstruktide avatus; võime konstrueerida muutust. emotsioonid: muutmise või muutmise vajaduse teadvustamine muutuste 3 dimensiooni: suur muutus -väike muutus, konstrukti valideerimine (ennustab vs ei ennusta); tsentraalne konstrukt vs perifeerne konstrukt näit. fear - "awareness of imminent incidental change in one's core role structure" guilt - "awareness of deviating from one's core role structure" 8. Konstruktide Fragmenteeritus (Fragmentation Corollary) " A person may successively employ a variety of construction subsystems which are inferentially incompatible with each other" Konstrukti muutus saab toimuda vaid laiema konstrukti sees. Konstruktide süsteem on fragmenteeritud. Uus konstrukt või uus käitumine pole ennustatav vana teadmisel. 9. Konstruktide Individuaalsus (Individuality Corollary)
Tingimused muutmiseks: konstruktide avatus; võime konstrueerida muutust. emotsioonid: muutmise või muutmise vajaduse teadvustamine muutuste 3 dimensiooni: suur muutus -väike muutus, konstrukti valideerimine (ennustab vs ei ennusta); tsentraalne konstrukt vs perifeerne konstrukt näit. fear - "awareness of imminent incidental change in one's core role structure" guilt - "awareness of deviating from one's core role structure" 8. Konstruktide Fragmenteeritus (Fragmentation Corollary) " A person may successively employ a variety of construction subsystems which are inferentially incompatible with each other" Konstrukti muutus saab toimuda vaid laiema konstrukti sees. Konstruktide süsteem on fragmenteeritud. Uus konstrukt või uus käitumine pole ennustatav vana teadmisel. 9. Konstruktide Individuaalsus (Individuality Corollary)
kohta. 06.03.2018 – Haruldus, väikesed populatsioonid. Punane raamat, õpikust lk. 163-166 Milliseid liike kaitsta? Milliseid nüansse arvesse võtta? Eelkõige tuleks kaitsta ohustatuid liike, mis on punases nimestikus, haruldasi liike ning ökosüsteemi toimimise jaoks olulisi liike. Milliseid kriteeriume kasutatakse punase raamatu juures liikide ohustatuse hindamisel? A – populatsiooni suuruse vähenemine B – väike levila, selle fragmenteeritus, kahanemine või kõikumine C – väike populatsiooni arvukus ja selle vähenemine D – väike populatsioon või piiratud levila E – kvantitatiivne väljasuremise riskianalüüs Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm)
06.03.2018 Haruldus, väikesed populatsioonid. Punane raamat, õpikust lk. 163-166 Milliseid liike kaitsta? Milliseid nüansse arvesse võtta? Eelkõige tuleks kaitsta ohustatuid liike, mis on punases nimestikus, haruldasi liike ning ökosüsteemi toimimise jaoks olulisi liike. Milliseid kriteeriume kasutatakse punase raamatu juures liikide ohustatuse hindamisel? A populatsiooni suuruse vähenemine B väike levila, selle fragmenteeritus, kahanemine või kõikumine C väike populatsiooni arvukus ja selle vähenemine D väike populatsioon või piiratud levila E kvantitatiivne väljasuremise riski analüüs Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm)
saab kulusid vähendada logistika optimeerimisega. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Kiisler ptk 1 kl 51-70 Kiisler ptk 2 süsteemsus logistikas lk 71-78 Märksõnad: lükkamine, tõmbamine, tarneahela üleminekupunktid (slaid 69-), kogukulude kontseptsioon lk72, kulude kompromiss 74, suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine 76/slaid 65, fragmenteeritus slaid 62-64, integratsioon tarneahelas 76, vertikaalne integratsioon. Push „lükkamine/tõukamine“ : kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas “lükkab” kauba kliendi lattu. Eesmärk: nõudluse tekitamine Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri (nimekirja) laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%.
loengutes, argine kirjalik tekst erakirjades, ametlik kirjalik tekst akadeemilistest tekstidest. Ideeüksus ja lause kõne ja kiri erinevad selle poolest, milliste üksustena neid toodetakse: kirjas lause, kõnes ideeüksus. Ideeüksus on teadvustatu fookuse lingvistiline väljendus ehk üks portsjon infot. On 3 kriteeriumi: intonatsioon enamik ideeüksustest lõpeb ideekonstruktsiooniga, mis osutab, et üksus on lõppenud, kuid tekst veel jätkub. Fragmenteeritus ideeüksus on tavaliselt üks lause, üksused on üksteise kõrval ilma sidenditeta või seotud üldiste koordinatiivsete sidenditega. Integreeritus nomilisatsioonid, mida on kirjas 10 korda rohkem, partitsiipe 3.5 korda rohkem, atributiivadjektiive 4 korda rohkem, relatiivlauseid ja alluvaid täiendkõrvallauseid 2 korda rohkem. Seotus ja distantseeritus seotus:kõneleja viitab iseendale ja oma mentaalsetel protsessidele,
Mismoodi tõlgendab neid erinevusi? Mida need asjad tähendavad? Wallace Chafe (1970): 4 stiili tekste: · argine suuline kõne lõunalaua vestlustest · ametlik suuline kõne loengutest · argine kirjalik tekst erakirjadest · ametlik kirjalik tekst akadeemilistest tekstidest. Alused: · Kõnelemise ajal mõtleme üldiselt ainult sellele ideeüksusele, mida me produtseerime. Kirjutades suudame mõelda ka ette ja taha. · Tulemus: kõne fragmenteeritus ja kirja integratsioon · Kõnelejal on tüüpiliselt silmast silma side kuulajaga. Kõneleja saab jälgida kõne tagajärgi ja kuulaja anda tagasisidet · Kirjutaja ja lugeja on eraldatud. Kirjutajal ei ole tihti piisavalt konkreetset teadmist, kes ta lugeja on · Tulemus: kõne seotus ja kirja distantseeritus Fragmenteeritus vaba kõne: · Ideeüksus on tavaliselt üks clause
· Marx: väites, et olukord, kus enamik rikkust on kogunenud väheste kätte on "turu nähtamatu käe" tagajärg, kontrollib ühiskonna eliit nii resursse kui ka ideid Kapitalismi aluseks on OMANDIÕIGUS ja omand pärandub -> ebavõrdsus jätkub ja süveneb. · Inimesed võivad enda positsiooniga rahulolematud olla, kuid tervet süsteemi vaidlustatakse harva. 28. Miks Marxi tulevikuennustused ei täitunud? Põhjuseks võis olla: · Kapitalistliku klassi fragmenteeritus, · "Valgekraed" ja kasvav elatustase, · Tööliste parem organiseeritus, · Parem seaduslik kaitse 29. Millised on Max Weberi väitel ühiskondliku ebavõrdsuse kolm dimensiooni ja kuidas on nende dimensioonide tähtsus ajalooliselt muutunud? 1. Majanduslik ebavõrdsus klassipositsioon, 2. Staatus sotsiaalne prestiiz, 3. Võim Ajalooline muutus: 1. Põllumajanduslikes ühiskondades on olulisimaks staatus (ühiskondlik prestiiz), 2.
Selles harus tegutsevad paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, millest ühegi turuosa ei ole märkimisväärne. Fragmenteerituks jäämise põhjused: mastaabiefekti puudumine madalad sisenemisbarjäärid Suured transpordikulud Tarbijad vajavad selliseid tooteid väikestes kogustes Lokaalne turg (ettevõtja kohalik) Turunõudluse suurus nõuab palju ettevõtteid Lokaalsed ettekirjutused (unikaalsed turud). Kui fragmenteeritus on püsiv, tuleks rakendada fokuseerituse strateegiat: Kliendigrupp Spetsiifilisem vajadus Konkreetne tootegrupp Geograafiline piirkond Konsolideerumise võimalused fragmenteeritud harus: Kauplus- või teeninduskettide moodustamine Frantsiisi kasutamine (õigus kasutada frantsiisiandja kaubamärki, tehnoloogiat, oskusteavet) Konkureerimine rahvusvahelistel turgudel Põhimotiivid välisturgudel tegutsemiseks:
võimekust (nt Normandia dessant, Lahesõda) Rahvusvaheline suhtlemine, standardid, regulatsioon Uus filosoofia ja praktika firmades (keskendumine protsesside optimeerimisele ja koostöösidemetele) 3.Logistika, logistika kui süsteem Märksõnad: lükkamine, tõmbamine, tarneahela üleminekupunktid, kogukulude kontseptsioon, kulude kompromiss, suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine, fragmenteeritus, integratsioon tarneahelas, vertikaalne integratsioon. Arenguetapid Snyderi järgi. Äris toimuv trend: tooted alati liiguvad suurema erinevusele. Majanduse mõju logistika kulule tõuseb, ähvardab kulusid. Thnoloogia muudab infotöötlemise viise, muutes müügi integreeritumaks. 6 ajaloo staadiumit: Arenguetapid: Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine Tootmiskeskne – 1950ndad)
*New governance pemised omadused: Avaliku teenuse olemus - võrgustikepõhine juhtimine, collaboration, võidan-võidan situatsioon ja eri sektorite positiivsete omaduste ära kasutamine, horisontaalne partnerlus Aktiivne kodanikkond kui valitsemise vajalik lisaressurss Vastastiksõltuvus ning suhete ja usalduse olulisus tahtmaks koostööd teha Holistiline lähenemine, kaasamine, võimestamine PROBLEEMID fragmenteeritus, kuidas juhtida seda võrgustikku? Klassikalise valitsemise kriis: Avaliku ja erasektori vahelise piiri tõmbamine keeruline Stabiilseid dihhotoomiaid ei eksisteeri: Era vs avalik Ühtluskool vs segregeeriv Elukohajärgne määramine vs valik ... Hierarhia anakronism Võimu intensiivne delegeerimine mitteriiklikele toimijatele Mida enam delegeerib (teenused, poliitikanõustamine), seda enam saab keskenduda ühiskonna liidri rollile ja inimeste mobiliseerimisele
Suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine- Subotimeerimine leiab aset, kui igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse saada minimaalseid tulemusi ja vähendada kulusid. See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama. Näide: Näide subotpimeerimise vältimise kohta Madalaimate transpordikulude tagaajamine ei pruugi olla kõige targem lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida. Fragmenteeritus- Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne) kui igaüks ajab oma jonni. Näide: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt, aga kriisi
....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?............................................... 8 12.MIDA KUJUTAB ENDAST TARNEAHELA JUHTIMINE?............................9 13.SÄÄSTLIK (LEAN) JA NOBE (AGILE) MÕTTEVIIS JA STRATEEGIA TARNEAHELAS................................................................................... 10 14
puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Keskkonnaõiguse probleemid Eestis: Paljud õigusaktid kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega. Puudub üldine keskkonnaalane raamseadus. Mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse printsiipide ebakohane inkorporeerimine Eesti õiguskorda. Adekvaatsete tsiviilvastutuse skeemide puudumine. Seadusandluse fragmenteeritus. Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis: Põhiseadus, seadused, valitsuse, määrused, ministri määrused, välislepingud. Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5). Igaühel on õigus tegeleda ettevõtlusega, kuid selle õiguse kasutamist võib seadusega reguleerida (§ 31). Igaühel on õigus oma omandit vabalt käsutada, kuid ei tohi seda teha üldiste huvide vastaselt (§ 32). Igaühel on
kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). kulude kompromiss ühe kulu vähenedes teised suurenevad. Tulem peab olema kogukulude vähenemine. suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine Juhul kui iga logistika osakond hakkab töötama maksimaalse võimsusega, siis kokkuvõtvalt hakkavad allüksused üksteise vastu töötama ning vähendavad logistilist tõhusust. Puudub koostöö ja meeskonnahuvidega arvestamine. fragmenteeritus (fragmenteerituse tagajärjed)- Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi
emotsionaalset mõjustamist. Raadio ja telereklaam, kus apellatsioone kannab kõne, on sobivam emotsionaalsete protsesside kaudu mõjustamiseks nende rahvuste ja inimrühmade juures, kus on tunnuseks feminiinsus ja emotsionaalsus. Televisioonireklaamis kombineeruvad nägemismeele ja kuulmismeele poolt edastatavad signaalid ning on võimalik esitada ka tajutavat liikumist ning muutumist. Kaabeltelevisiooni puhul lisanduvad eelistena suurem selektiivsus, väiksem kate, auditooriumi fragmenteeritus ja väiksem ühtsus ning madalam prestiiz. Telereklaami puudusteks on teate lühiajalisus, reklaami pealetükkivus, garantii puudumine(pole kindlust, et kui teate on tarbija koju jõudnud, siis tarbija sel ajal midagi muud ei tee või telerit välja ei lülita või kanalit ei vaheta. Reklaamteate meeleolu ja toon peavad kandma toote imagot. Ajakirjareklaami eelisteks on kõrgekvaliteediline teabe visuaalne kvaliteet, võimalus reklaamitavat üksikasjaliselt kirjeldada, head
Sotsiaalne süsteem, mille keskne tegevus on õppimine - inimeste interaktsioonil põhinev tegevus. Iseloomustab teadmise loojate (ettevõtted, ülikoolid, arendus- ja koolitusorganisatsioonid, tehnosiirde asutused) koostöö ja konkurents ning kogu piirkonnas innovatsiooni toetav kultuur, mis soodustab süsteemi toimimist ja edasiarengut. Tödtling jagab omakorda regioonid innovatsioonivõimekuse poolest keskus ääremaa- ja vanadeks tööstusregioonideks, kus probleemid on vastavalt liigne fragmenteeritus, nõrgad institutsioonid ja uusi arenguid takistav rajasõltuvus. RIIGID ja rahvusvahelised organisatsioonid Riikide roll kapitalistlikus maailmamajanduses: 1. Riigid sätestavad tingimused kuidas kapital, kaubad ja tööjõud võib nende piire ületada; 2. Riigid loovad oma piirides omandit puudutavad reeglid; 3. Riigid otsustavad tööjõu ja tasu üle; 4. Riigid otsustavad, millised kulutusi ettevõtted peavad otse ja kaudselt kandma saaste-, toorme- ja transpordiinfrastruktuuri kulud; 5
väga religioosse suunitlusega küsimus. 3. Traditsioonilises mõttes ei ole üldse mitte mingisugust teemat. Abstraktne kunst. Sellise kunsti taga on 20. saj algul tekkinud moodsa kunsti koolkonnad. Need kujutavad geomeetrilisi ja optilisi mustreid, mis sunnivad vaatajat endasse süvenema või siis vastupidi eemale tõmbuma. Mõnes mõttes just sellised maalid avavad meid religioossetele küsimustele kõige olulisemas tähenduses. Religioosse kogemuse fragmenteeritus, ei saa tähenduslikult sellest rääkida. Inimpsüühika kui kera(Platon). Ruut on sümboliseerinud keha maist ainet ja tegelikkust. Need kaks sümbolit on tavaliselt eksisteerinud koos. Trotter ütlebki seda, et on väga tähelepanu väärne, et moodsas kunstis need kaks sümbolit ei ole kas üldse seostatud või on nende seos väga habras ja suhteliselt arusaamatu. See peegeldab kaasaja inimese hingeseisundit: inimvaim on kaotanud oma juured ning on sellest lahknemisest ära hirmutatud
moodustab ja kuidas seda kõige paremini uuesti esitada saaks, mõistuse ja meelte seisukohalt võimalikult täiuslikult ja tõetruult. Modernistlik proosa kujutab endast ärapöördumist lineaarsest, ratsionaalse arenguga põhjuslikele seosetele ülesehitatud reaalsuse kujutamise viisist realistlikus proosas. Narratiivne ülesehitu snõrgeneb. Mod. reaalsuses on kogemus mitmekihiline, vihjeline ja katkendlik; selle väljunditeks mod. proosas on fragmenteeritus, vastandlikkus, teatud motiividele keskendumine (letimotif: teatud motiivide, sümbolite ja kujundite variatsioonidega kordamine), sümbolid, allusioonid, interteksuaalsed viited (vihjed kirjanduslikele eeskujudele, nende imiteerimine), müütiliste arhetüüpide kasutamine Leitmotif /Joyce: pruun värv kui Dublini lagunemise või halvatuse märk, läbib kogu loomingut, näit. Dublinlased: Härra Browne. Fitzgeraldi Suur Gatsby: Sädelusega seotud sõnad ja kujundid.
Aldo Rossi Michael Graves Postmodernism kui arhitektuuristiil, mis väljendus ennekõike pöördumises ajalooliste viidete ja klassikaliste detailide poole ning mida nii mõnedki kultuuriteoreetikud tõlgendasid uue ajastu sümptomina, kaotas oma ühiskondliku aktuaalsuse õige ruttu. Historitsistliku tsiteerimise ja pastisiga samaaegselt kerkis esile teine postmodernismi suund, mis haakus kirjanduses ja kultuuriteoorias tuntuga ja mida iseloomustati selliste mõistetega nagu fragmenteeritus, detsentreeritus, tähenduse läbipaistmatus, skisofreenia, ning mis kuulutas arhitektuuri autonoomsust, sõltumatust tellijast või kasutajast, arhitektuuri arhitektuuri pärast. Selle suuna tuntuimaks näiteks oli seltskond, kes püüdis seostada dekonstruktivismi arhitektuuripraktikaga (kaasates ühel juhul projekteerimisprotsessi ka Jacques Derrida) ja
„The variation in a person´s construction system is limited by the permeability of the constructs within whose range of convenience the variants lie.“ Tingimused muutmiseks: konstruktide avatus, võime konstrueerida muutust. Emotsioonid: muutmise või muutmise vajaduse teadvustamine. Muutuste 3 dimensiooni: suur muutus – väike muutus, konstrukti valideerimine (ennustab vs ei ennusta), tsentraalne konstrukt vs perifeerne konstrukt. VIII KONSTRUKTIDE FRAGMENTEERITUS: „A person may successively employ a variety of construction subsystems which are inferentially incompatible with each other.“ Konstrukti muutus saab toimuda vaid laiema konstrukti sees. Konstruktide süsteem on fragmenteeritud. Uus konstrukt või uus käitumine pole ennustatav vana teadmisel. IX KONSTRUKTIDE INDIVIDUAALSUS: „Persons differ from each other in their construction of events.“ Sama situatsiooni vaadeldakse läbi erinevate konstruktide.
kirjanduslugu on võrgustik, väga keeruliste mõjude ahel, kirjanduslugu on võimalik esitada ka hoopis teistsuguste rõhkudega. Krull kirjutab Swinburne'i biograafia värsivormis. Seda värssi iseloomustab fragmentaarsus, hüplikus. Osalt on see tekst Krulli originaaltekst, kuid selle kõrval on päris palju lõike näiteks Swinburne'i enda loomingus. Krull sünteesib huvitavalt oma ja võõra. Ometigi seda fragmentaarsust ja laialipillutatust keskendab Swinburne'i isik. Selline ülim fragmenteeritus, mida kohtasime eelmises raamatus, hakkab tasapisi taanduma. Luule peaks mõjuma selles raamatus erinevate meelte kaudu ja erinevate kunstide kooskõlas. See pole üksnes murtud read valgel paberil, vaid need read on paigutatud ja väga läbimõeltult kujundatud kogu raamatu terviku suhtes. Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi
Me nägime enne, kuidas Freudil subjekt kujuneb, nägime ka kuidas neofreudistid rõhutasid Freudist rohkem keskkonna tegureid. Vaatame nüüd kuidas Lacanil subjekt kujuneb, sest tema läheb välise tähtsustamisel veelgi kaugemale. Siit jõuame lõpuks ka subjekti ja kultuuri omavahelise suhte kirjeldamiseni. Kuidas tekib subjekt: on ta antud või konstrueeritav? SUBJEKT (ehk siis minasus) on Lacanil välismaailmast tingitud protsess, vahelduv olelus vorm. Seda iseloomustab: · Killustatus ja fragmenteeritus, mis tingitud välismaalima killustatud mõjust. Me elame killustaud maailmas ja ei koge seda terviklikult kunagi, mis võiks ka minu subjekti sulgeda terviklikuks ühtsuseks. · Illusioorsus tänu korduvatele identifikatsioonidele välise keskkonnaga tekib siiski mingisugune illusoorne ettekujutus mina terviklikusest, mis samal ajal pole mingil juhul mina tegelik olek. Kui me räägime illusoorsusest, siis peame rääkima ka miskist, mille taustal see illusioon ilmneb
annaabi.ee 
