seda, et süüfilis oli euroopas koguaeg olemas, aga seda ei oldud avastatud. Teine on kolumbuse hüpotees, mis kujutab endast seda, et süüfilis jõudis euroopasse ameerikast kolumbuse reisidega. Esimene kirja pandud süüfilise puhang pärineb 1494-1945st aastast Prantsuse invasiooni ajal itaaliast. Kuna haigust levitasid prantsuse väed, siis alguses kutsuti seda haigust ,,prantsuse haiguseks". Alles 1530 pakkus itaalia arst ja luuletaja Girolamo Fracastoro välja nime süüfilis. Ajalooliselt tuntakse seda haigust ka ,,great pox" nime all, mis siis oleks tõlkes nagu suured/võimsad rõuged. Haigus on maailmas laialt levinud, 1999 aastal usuti olevat nakatunud 12 miljonit inimest, millest rohkem kui 90% nakatunutest on arengumaades. See haigus mõjutab 700 tuhandet kuni 1,6 miljonit rasedat ja selle tulemuseks on rohked nurisünnitused ja raseduste katkemised
● Viirus hävib piima keetmisel 5 minutiga, pastöriseerimisel 30 minutiga. ● 1982. aasta suu- ja sõrataudi epideemia ajal põdesid paljud Eesti loomaarstid selle tõve läbi. ● Kui loomad haigestuvad, on tegemist taudiga, kui inimesed, siis tõvega. ● Inimestel esinev suu- ja sõratõbi on sõralistelt loomadelt üle kandunud viirushaigus, mida iseloomustab limaskestade ning kämmalde ja jalalabade naha kahjustus. ● Esimesena kirjeldas haigust 1546 aastal G. Fracastoro Itaalias. ● 1764 tõestas norra teadlane Sagar eksperimentaalselt haiguse nakkuslikust. Arvamusi on erinevaid Osad arvavad, et suu-ja sõrataud nakkab inimesele, osad lükkavad selle väite täiesti ümber: Suu- ja sõrataud pole inimestele ohtlik, kinnitavad teadlased. Äärmisel juhul tekivad nakatunul vaid kerged haigustunnused. Taud levib kiiresti aga loomade seas, kuigi pole neilegi surmav. Ometi tuleb kõik nakatunud ja nendega kokku
Jeruusalemma. Tagasi tulles laevaõnnetus, saarel haigestus ja suri nälga. Õpilased arendasid vereringe õpetust edasi. Fabrici-avastas veresoonte klapid. Paadova ülikoolil koostöö Galileiga termomeeter, stetoskoop, pulsomeeter, hüdromeeter (Santorio abiga). Santorio sulges end kambrisse, uuris enda ainevahetust. Füsioloogia rajaja. Ravimite tase tõusis. Esmakordselt haiguslood, haiguse kulg. Nakkushaigustest 1546 ,,Nakkusest, nakkushaigusest ja nende ravist" Fracastoro. Autor teatas, et kolm nakkuse viisi: vahetu kontakt, esemed, vahemaa kaudu. Nakatumine ,,Nähtamatute seemnete" kaudu e. bakterite. Temperatuuri mõju nakkusele. Tema raamatus rõuged, leetrid, tuberkuloos, pidalitõbi, süüfilis, palavikud. Kirurgid mitu liiki, erinevad rõivad. Kõrgema liigi pikahõlstilised, eemaldasid kive, operatsioon kiire ja meisterlik. Madalama liigi lühihõlstilised, piiratud operatsiooni võimalused, palju habemeajajaid
e.Kr. Indias. Esmakordselt tõlkis "Kaama-suutra" inglise keelde Richard Burton 1862.a. 3. Renessanss kuni 19.saj. keskpaik Domineerivaks mõjuks oli Euroopas ristiusk, mis seksuaalsuse peale üsna vaenulikult vaatas. Tuleriidade võis viia süüdistus seksuaalvahekorrast saatanlike olenditega, süüdistus homoseksualismis. Voorust kaitsti voorusevööga, onanismi "raviti" kastreerimisega. Sellest perioodist pärineb ka termin "süüfilis" - 1530a. avaldas itaalia arst Fracastoro poeemi seakarjus Syphilusest, keda Jumal karistas loomuvastase "sõpruse" eest sigadega parandamatu suguhaigusega. 13.saj. avaldas prantsuse arst Henry de Mondeville raamatu naise suguelu hügieenist, käsitledes ka prostituutide probleeme. 16.saj. avaldas prantsuse astronoom, matemaatik ja arst Jean Fernel uurimuse suguelu füsioloogiast. Leonardo da Vinci lahkas üle 300 laiba ja joonistas üles nii mehe kui naise sisemisi suguelundeid
annaabi.ee 
