Näiteks osooni tekkimine, pesu pleegitamine, fotosüntees, foto tekkimine filmile ja Comptoni efekt. Viimane nähtus seisneb selles, et röntgenkiirguse hajumisel ainelt, mis sisaldab vabu elektrone, muutub kiirguse lainepikkus suuremaks ehk sagedus väheneb. Sageduse vähenemine tähendab, et footonite energia on vähenenud elektronidele üle kandunud energia võrra. Väline fotoefekt on leidnud rakendust fotoelemendis ja fotoelektronkordistites ning sisemist fotoefekti kasutatakse fototakistites, fotodioodides ja päikesepatareides. Seda, et valguskvante võib pidada osakeseks tõestab ka valguse rõhu tekkimine spetsiaalses vaakumseadmes, kus teravikule asetatud tiivik hakkab valgustades tiirlema. Valguskvandi massi leidmiseks kasutame Einsteini valemit , mis seob massi energiaga: E=m·c². Valguse osakese impulss saame leida valemist: p=m·c. Teades footoni ühte suurust (energiat, massi, impulssi, sagedust või lainepikkust) võime leida ülejäänud kolm
lainepikkust, millest pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Enamikel ainetel tekitab fotoefekti UV-valgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 5400 nm. Tseesiumil aga nt 680nm.. Tsingil punapiir nt 300 nm 6 Fotoefekti rakendusi Fotoefekti kasutatakse: Automaatikas Telemehaanikas Toodete kvaliteedi kontrollimisel Fotograafias Sisefotoefekti kasutatakse: Fototakistites Fotodioodides Päikesepatareides 7 Mis on sisefotoefekt? Fotoefekt ehk sisefotoefekt on välisfotoefektiga sarnane nähtus, ent "vabanenud" elektronid vabanevad vaid aatomite küljest, jäädes ainesse. Seetõttu saavad nad vabalt aines liikuda, mille tõttu väheneb aine takistus. 8 Kasutatud kirjandus Peets G
juhtivuselektronina tekib n-pooljuht.) Energiatsoon ehk valentsitsoon - hõivatud tsooni täitumine kristallaatomite väliskatte elektronidega e.valentselektronidega. Elekrit juhib: ained millel on valentsitsoon osaliselt elektronidega kaetud nt erinevad metallid. Elekrit ei juhi: ained millel on valentsitsoon elektronidega täidetud, liikumisvabadus puudub ja seega elektrivool ei pääse läbi nt. väärisgaasid. Valgustajurites ehk fototakistites(elektroodiga pooljuhtfotoelement, mille juhtivus oleneb kiirguse kogusest) rakendatakse fotojuhtivust, see tekib kui neelduvate footonite energia ületab keelutsooni laiuse. Aatomite elektronkatte kihilise ehituse tingib Pauli keeluprintsiip, mis väidab et 2 samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus, st kui erinevate elektronide kvantarvud on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni.
See elekton vabaneb juhtivuselektronina. P-pooljuht ehk aktseptorlisandiga pooljuht pooljuht, milles on enamuslaengukandjateks välise elektrivälja mõjul valentstsoonis liikuvad augud. Tekib, kui kristalli kasvatamisel viiakse sinna lisandit, millel on üks elektron vähem kui põhiaine aatomil. Tekib aukjuhtivus. 11. Pooljuhtide kasutamine termoandurites, fototakistites, dioodides 12. Pn-siire kahe juhtivustüübiga pooljuhi vahele tekkiv tõkkekiht. P-poolmes on palju auke, n-poolmes elektrone. Augud hakkavad valguma n-poolmesse elektronid n-poolmesse. Siirdealas jäävad n-poolmesse positiivsed doonorioonid ja p-poolmesse negatiivsed aktseptorioonid. 13. Päri- ja vastupingestamine Päripinge kui vooluallika plusspoolus ühendada p-poolmega, töötab väline elektrijõud
6 kaadmiumtelluriid, mis on kas tumehalli või pruuni värvi. Neid saadakse lihtainete sulatamisel või reageerimisel gaasifaasis, vastavate vesinikkalkogeenide toimel Cd2+-soolade lahustesse ja teiste meetoditega. Eelpool nimetatud kolme ühendit kasutatakse päikesepatareide ja fotodioodide materjalina. Kaadmiumsulfiidi kasutatakse fototakistites, õlimaalide värvainena ning klaasi- ja keraamikavärvides, samuti on see ka teatud pooljuhtlaserite aktiivkeskkond (Karik ja Truus 2003). 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga Neil kolmel ühendil on sarnaseid omadusi nad on hallid, pooljuhtomadustega õhus ja vees püsivad kristallained, mida saadakse lihtainete reageerimisel. Kaadmiumfosfiid on perspektiivne laser- ja pooljuhtmaterjal, kaadmiumarseniid on materjaliks magnettakistustele ning infrapunadetektoritele
reaktsiooniajaga. Metallides laengukandjate arv ei muutu, kuid kiirenenud soojusliikumine suurendab märgatavalt metalli takistust elektrivoolule. Pooljuhtides korvab laengukandjate lisandumine soojusliku mõju. Pooljuhis tekivad vabad laengukandjad ka valguse toimel. Selleks peab valgustava kiirguse footonite energia ületama keelutsooni laiuse. Joonisel tähistab seda lai punane nool. See on nn. Sisefotoefekt e. fotojuhtivus,mis leiab rakendust fototakistites. Nähtava valguse lainepikkus on vahemikus 400-700nm ja vastavate footonite energia 3,1 1,8 eV. Toodud energiavahemikust piisab siireteks metallide (2-3eV) pooltühjas juhtivustsoonis tasemete vahel. Energia on piisav ka pooljuhi 1eV vahemiku ületamiseks. Küll ei piisa sellest aga dielektrikute 5 10 eV keelutsooni ületamiseks. Vt. Joonis slaidil 45. Metallide vabad elektronid pole mitte ainult voolukandjad vaid ka toimetavad edukalt aines edasi soojusenergiat
annaabi.ee 
