R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud takistuse hälbega %'des. 2. muuttakististeks. 3. Kasutusalade järgi liigitatakse takistid: 1. üldotstarbelised takistid. 2. täppistakistid (mõõteriistades). 3. ülitäppistakistid (kontrollmõõteristades). 4. Kõrgepingetakistid: palju suurem maksimaalselt lubatud pinge võrreldes teiste liikidega. 5
automaatsüsteemides kasutamisel. Fototakisti. Fototakisti on andur, millega mõõdetakse kiirgust. Fototakisti on kahe elektroodiga pooljuhtelement (joonis 0.2.17.), mille elektrijuhtivus sõltub langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. Pliisulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt infrapunasele kiirgusele, vismutsulfiidist kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava spektriala piiril, kaadiumsulfiidist nähtavale valgusele. Fototakistitel on suur tundlikkus, nende omadused sõltuvad suuresti temperatuurist, neil on mittelineaarne valguskarakteristik ja kõrge müratase. Kasutatakse leegi kontrollimiseks ja temperatuuri mõõtmiseks. Fotoemissioonandur ehk fotorakk. Fotoemissioonanduri tööprintsiip põhineb ventiilfotoefektil ehk fotoefektil tõkkekihis – kahe pooljuhi või pooljuhi ja metalli kokkupuutepinna valgustamisel tekib elektrimotoorne jõud (fotoelektrimotoorne jõud). Tüüpilise fotorakk on kujutatud joonisel 0
annaabi.ee 
