Fotosüntees Karin Valt 11.B klass Mida on vaja fotosünteesiks? Valgusenergia ehk päikeseenergia Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas Vesi Mineraalained Mis toimub? 6CO2+12H2OCHO Click to edit Master text styles + 6O2 + 6H2O Second level Valgusenergia abil CO ja Third level Fourth level HO molekulide Fifth level ühinemisel tekib glükoos Eraldub hapnik Glükoosi molekul talletub päikese energia Kaks etappi Valgusstaadium Pimedusstaadium klorofülli ergastamine süsihappegaasi valguse poolt sidumine atmosfäärist veemolekulide glükoosi süntees lagundamine, hapniku vaheühendi (NADP) ja eraldumine ATP algse seisundi ATP süntees elektronide ...
organismid. Neid rakke nimetatakse eukarootseteks. Kik praegu eksisteerivad organismid ongi kas pro- vi eukaroodid. Definitsiooni jrgi eukarootidel on rakutuum (kreeka k. caryon), mida prokarootidel pole. Kuigi prokarootidel on suhteliselt lihtne ehitus, on nad biokeemiliselt vga mitmekesised. Neil vib leida kiki philisi ainevahetuse radasid, kaasa arvatud kolme phimttelist energiatootmise protsessi: glkols, hingamine (oksdatiivne fosforlimine) ja fotosntees. Eukarootsed rakud on suuremad ja keerukamad, nad sisaldavad rohkem DNA-d. DNA on eraldatud membraaniga mbritsetud tuuma, tstoplasma sisaldab palju teisi membraaniga mbritsetud organelle. Eukarootide mitokondrid ja kloroplastid on enam-vhem kindlasti varasemate prokarootide jreltulijad, kes on asunud smbiontidena elama suuremasse anaeroobsesse rakku. Eukarootsetes rakkudes on ka keerukas eri tpi valgulistest filamentidest koosnev tstoskelett, mis aitab organiseerida raku
seemned vivad olla mullas aastate jooksul, kuni ks tugev vihmahoog laseb neil kiiresti suurteks taimedeks kasvada ja itseda. Enamusel krbetaimedel on kas pikad sgavale ulatuvad juured, mis vimaldavad kasutada phjavee varusid, vi hsti lai pinnalhedane juurestik, mille abil saab taim kkilise vihmahoo vee vi kaste kiiresti endasse koguda. Paljudel taimedel on vikesed lehed vi okkad, see aitab neil vee auramist vhendada. Teised taimed heidavad aga lehed kuivaks perioodiks ldse maha. Taimede fotosntees toimub tavaliselt varreosas, mitte lehtedes. Paljud taimed hoiavad vett endas - kas varres vi lehtedes. Okasteks moondunud lehed vimaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta. Tuntumad krbetaimed on kaktused. Kaktuseid on umbes 1650 liiki, enamus elab krbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vhe hoolt,
aines) ning nitraadi-ja ammooniumioonina. Mulla orgaanilises aines esineb lmmastik paljude erinevate henditena, milledest ligi pool on tpselt identifitseeritavad. N-ringe vib vaadelda koosnevana kolmest alaringest: Elemendi ringe on bioloogiliste oksdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonidega seotud lmmastiku ja molekulaarse lmmastiku muundumine erinevateks keemilisteks vormideks. Fototroofne ringe on taimede poolt lmmastiku omastamine, mille liikumapanevaks juks on fotosntees. Anorgaaniline lmmastik muudetakse lmmastiku sisaldavateks orgaanilisteks henditeks taimes. Heterotroofne ringe on seotud orgaanilise aine lagundamise protsessiga. Lmmastikuringe phikomponendid on lmmastiku fikseerimine, nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon. 79 % atmosfrist moodustab gaasiline lmmastik (N2). Gaasiline lmmastik seotakse lmmastikku fikseerivate bakterite poolt. Lmmastikuhendid ( peamiselt ammoniaak NH3) tekivad orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon).
annaabi.ee 
