sattunud mustusest. Silmalaugude servale kinnituvad ripsmed, mis kaitsevad silmi liigse valguse ja võõrkehade silma sattumise eest. (Burnie 1995: 68, Galloway jt 2006: 7-13). 1.2. Nägemine Eesti Entsüklopeediast tsiteerituna on nägemine ,,võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis." (Nägemine 2006). Võrkkestas ehk reetinas asuvad valgustundlikud rakud ja fotoretseptorid ehk nägemisrakud, mis sisaldavad nägemispigmenti. Fotoretseptoriteks on kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste sisalduses on nägemispigment rodopsiin, mis eristab musta ja valget. Kolvikestes on kolm nägemispigmenti, mis eristavad kõiki muid värve. Kui valguskiired langevad läbi silmaava ehk pupilli võrkkestale, tekib sinna kujutis. (Burnie 1995: 68). 5 2. NUTISEADMETE MÕJU SILMADELE Nutiseadmetest, nagu näiteks televiisor, tahvel-, laua- ja sülearvuti või mobiiltelefon,
Nähtav valgus moodustab sellest väikese osa. 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 12. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Valguse tajumine toimud rakkude abil, mida nimetatakse fotoretseptoriteks. Need rakud asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja. Kuid enne seda, kui valgus võrkkestani jõuab, läheb vaja mitmeid mehhanisme, et reguleerida fotoretseptoriteni jõudvat valgushlka ning tagada selge ja teravalt fokuseeritud võrkkesta kujutis. Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad).
ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid – lm) Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silma osad: *pimetähn *lääts *optiline närv *reetina Valguse tajumine toimub rakkude abil, mida nimetatakse fotoretseptoriteks. Need asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja. Vikerkest ehk iiris on ringikujuline silelihas, mis ümbritseb pupilli ava, mille kaudu valgus siseneb. Sarvkest ja lääts fokusseerivad samamoodi nagu kaamera lääts. Võrkkestal on kahte tüüpi retseptorrakke – kepikesed( reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reag tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid)
annaabi.ee 
