Kunstnikerühmituse moodustavad maailmasõja tulemusel elus pettunud kunstnikud. Kunstnikud võtsid endale eesmärgiks panna inimesi mõistma, et maailm on sõge ja kuritegelik; selleks, et panna inimesi seda mõistma, tuli neid sokeerida. Voltaire'i kabaree Zürichi linnas asutatud, kunstnike rühmitus, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Laulmise asemel karjuti, publikut visati toidujäänustega. Dada levib Saksamaale pärast I MS lõppu. J. Heartfield tegeles fotomontaaziga, on teinud poliitilist kunsti, oli seotud komparteiga. K. Schwitters parempoolsete vaadetega jõukas kondalane Hannoverist, kus tal oli suur villa, mida ta kunsti tehes lõhkuma hakkas. Tema tõi kunstmaastikule prügi (vana mööbel, muu praht Merzbau nt Hannoveri Merzblau), mida saab kunstis otstarbekalt kasutada. Prügi on ta kasutanud ka oma maalidel juuksesalgud, vanad trammipiletid, ziletiterad. Schwittes suri Inglismaal kerjusena. Groszi jõhkrad karikatuurid
märga plaati hoolikalt . Tema tulemused olid ebatavalised oma intiimsuse poolest ning ja pikast särist tuleneva hägususe tõttu, kus objekt liikus, jättes läätsed tahtlikult fookusest välja. Paljud kritiseerisid teda oma naeruväärse töö pärast, kuid ta oli üks viljakaim ja oskuslikum amatöörfotograaf tema ajal. Pani väga sageli lapsed katsetusteks poseerima. Oscar Rejlander--rootsist, oli üks esimesi viktoriaanlke kunsti fotograafe ja tegeles veel fotomontaaziga. Koostöö Darwiniga "emotsoonid inimestel ja loomadel". Temast sai fotograafia teknikate ekspert Londons. Tegi kuulsaks "sotseaalsed portreed"-"vaene Joe"-tänavapoiss jne. Maalilkkus, allegooria, satbiilsus. Tegi ka erootilisi pilte, kasutades Whartoni tsirkusetüdrukuid, tänavalapsi ja lapsprostituute tema Charlotte Bakeri seeria on kurikuulus ekperimenteeris palju, et muuta täiuslikuks oma töid