· Fotosünteesivad purpursed ja rohelised väävlibakterid on omased tiikidele, järvedele, seega veekeskkonnale. · Hallitusseente perekonda kuuluvad liigid. Kõige levinumad on tiobakterid. Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Seega elavad energia arvel, mis ealdub anorgaaniliste väävliühendite oksüdatsioonil. Väävliühendeid oküd ka fotolitotroofsed, purpursed ja rohelised väävlibakterid, mis elutsevad põhiliselt keskkonnas, kus on rohkesti H2SO4. Anorgaaniliste väävliühendite taandamine Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Muldade viljakuse muutuse seisukohalt on aga sel samasugune tähtsus kui nitraatide taandamiselgi. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite
· Fotosünteesivad purpursed ja rohelised väävlibakterid on omased tiikidele, järvedele, seega veekeskkonnale. · Hallitusseente perekonda kuuluvad liigid. Kõige levinumad on tiobakterid. Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Seega elavad energia arvel, mis ealdub anorgaaniliste väävliühendite oksüdatsioonil. Väävliühendeid oküd ka fotolitotroofsed, purpursed ja rohelised väävlibakterid, mis elutsevad põhiliselt keskkonnas, kus on rohkesti H2SO4. Anorgaaniliste väävliühendite taandamine Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Muldade viljakuse muutuse seisukohalt on aga sel samasugune tähtsus kui nitraatide taandamiselgi. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite