nimetatakse auguks. Auk võib lõksustuda lisandioonidel nagu elektrongi. Kristalli kuumutamine (TSL puhul) või nähtava valgusega valgustamine (OSL puhul) vabastab laengukandjad, põhjustades nende rekombineerumist ja sellega rekombinatsiooniluminestsentsi tekkimist. Rekombinatsiooniluminestsentsi hulk ongi kiiritusdoosi mõõduks. Kiirgunud footonite registreerimiseks kasutatakse fotokordistit. Signaali abil, mis saadakse tänu fotokordistile, arvutatakse doos mille materjal on neelanud. Oluliseks faktoriks peetakse lõksustunud laengukandjate stabiilsust toatemperatuuril, et salvestatud doos püsiks vajalikult kaua kuni mõõtmiseni. [5] 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID 5.1 Kiirgus hädolukorra mõõtmised Teostatakse ambientse doosikiirguse ja dooside mõõtmisi (tavaliselt gammakiirgusest
mõõtesüsteemi vaid kitsa sagedusriba, mille keskväärtus on arvuliselt mõõdetav. Nähtava valguse piirkonnas töötamisel on valgusallikaks hõõglamp ning töötada võib klaasküvettidega. Ultraviolett-piirkonnas töötamisel on kiirgusallikaks deuteeriumlamp ja kasutatakse kvartsküvette, kuna harilik klaas neelab tugevalt kiirgust lainepikkustel alla 330 nm. Läbiva valguse intensiivsuse detekteerimiseks kasutatakse spektrofotomeetrites fotokordistit vi fotolampi. Järgneb signaali elektrooniline vimendamine. Lplik signaal registreeritakse absorptsiooni ühikutes kas mteriista osuti kõrvalekaldena, kaasaegsetes seadmetes aga digitaalsel kujul või väljatrükituna. Ehituselt jagunevad spektrofotomeetrid ühe- ja kahekiirelisteks seadmeteks. Ühekiirelistel spektrofotomeetritel paigutatakse valgusallikast lähtuva kiire teele vaheldumisi kontroll- ehk võrdlusproov ja uuritav(ad) proov(id)