Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graph 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. (Lametrükk on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane. Värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Tuntuim tehnika on litograafia ehk kivitrükk.) Trükkimiseks on vaja litokivi. Litokivi ehk litograafiakivi on peeneteraline ja savikas lubjakiviplaat, mida kasutatakse litograafias. Litokivi lihvitakse tavaliselt 812 cm paksuseks. Seejärel joonistatakse kivile rasvase kriidi ja/või tussi abil kujutis, mida söövitatakse nõrga lämmastikhappe lahusega. Happe toimel ühineb värvis sisalduv rasv
Sügavtrüki hulka kuuluvad vasegravüür, kuivnõel, metsotinto, ofort, akvatinta, pehmelakk jt. Kuivnõela, metsotinto ja vasegravüüri korral uurendab kunstnik plaati mingi riistaga, akvatinta, ofordi ja pehmelaki puhul kasutatakse plaadi töötlemiseks hapet. Lametrükk Lametrüki puhul on trükivormi pind tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Vanadest lametrükitehnikates on tuntuim litograafia. Monotüüpia lametrüki tehnika, kus värviga metall- või klaasplaadile maalitud kujutisest saadakse trükkimisel harilikult üks tõmmis. Litograafia Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graph 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati
Laineteooria kohaselt võib valgust käsitleda kui elektromagnetlainet, mis koosneb kahest komponendist- elektri- ja magnetväljast. Kvantteooria järgi võib valgust käsitleda aga kui footonite voogu. Footonid kiirguvad ja neelduvad kui osakesed, mille energia on võrdeline valguslaine sagedusega. Laineteooria abil on võimalik seletada difraktsiooni, interferentsi, murdumist ja dispersiooni, kvantteooriast lähtudes aga fotoefekti ja fotokeemilisi reaktsioone. Seda, kumb ettekujutus valgusest on õige ei ole võimalik välja selgitada, kuid kindel on see, et valguse laine- ja kvantteooriad ei ole vastandlikud vaid täiendavad teineteist.
valgusenergiat süsiniku (CO2) assimilatsiooni protsessides. Kõik teised kasvavad hästi valguse puudumisel ja hajusal valgusel puudub antimikroobne toime. Otsene päikesekiirgus mõjub bakteritsiidselt. Energia hulk sõltub aga lainepikkusest ja mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia. Infrapunased kiired on suhteliselt suure lainepikkusega. Nende kiirte energia ei ole küllaldane, et kutsuda esile fotokeemilisi muutusi neid neelduvates ainetes. Ultraviolettkiirgus. See on päikesespektri kõige aktiivsem osa. Neis on piisavalt energiat, et kutsuda esile fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui ka rakus. Kõige kõrgema bakteritsiidse toimega on kiired lainepikkusel 250260 nm. Väikesed kiirguse doosid võivad toimida isegi mikroobide elutegevust stimuleerivalt. Kõrgemad doosid, mis ei põhjusta veel mikroobide
Maapinnalähedasel osoonil otseseid suuri kohalikke allikaid pole. Küll aga tekib osoon teatud tingimustel mitmete keemiliste reaktsioonide tulemusel (kombinatsioon: hapnik, lenduvad orgaanilised ühendid, lämmastikoksiidid, ultraviolettkiirgus, kõrge õhutemperatuur). Lenduvateks orgaanilisteks ühenditeks loetakse kõiki inimtekkelisi ja biogeenilisi orgaanilisi ühendeid, mis võivad päikesekiirguse toimel lämmastikoksiididega reageerides tekitada fotokeemilisi oksüdante (osoon). Lenduvad orgaanilised ühendid tekivad naftatööstuses ja naftatööstuse produktide kasutamisel (keemiatööstus, bensiinis sisalduvate lenduvate fraktsioonide aurumine bensiinihoidlates ja -tanklates, viimistlusmaterjalide kasutamine, automootorid), prügilates ja põllumajanduses. Lämmastikoksiidid tekivad erinevate kütuste kõrgetemperatuurilisel põletamisel katlamajades, tööstuslikes protsessides ja autodes
5. monumentaalplastika hästi suur vorm 6. pisiplastika hästi väike (seotud nõudega) 7. installatsioon valmis esemete kogum, millest luuakse mingi skulptuur Tarbekunst tegemist on tarbeesemetega mille on kunstiline tähendus Graafika: 1. kõrgtrükk värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad 2. sügavtrükk värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad 3. lametrükk trükivormi pind on tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid 4. plakatikunst 5. tarbegraafika Fotograafia Kunsti tekkimine ja ürgaja kunst Esimesed kujutava kunsti mälestusmärgid pärinevad kiviajast, ajavahemikust 40000 kuni 12000 aastast e.m.a (ülempaleoliitikum). Kujutava kunsti loomise praktiliseks eelduseks olid inimlikud meeled ja mõistus ning töötamisel vilunud käed. Metsloomade kujutised olid selle aja kunstis kõige olulisemad, inimest leiame noorema paleoliitikumi kunstist vähe, esimesed
5. Milles seisneb Comptoni efekt? Ameerika füüsik, avastas 1922, 1927 Nobeli preemia. Röntgenikiirguse hajumisel metallidelt (vabadelt elektronidelt) suureneb kiirguse lainepikkus (väheneb sagedus) ehk põrkudes elektroniga ANNAB FOOTON TALLE OSA OMA ENERGIAST JA SEEGA FOOTONI ENERGIA VÄHENEB (SAGEDUS VÄHENEB JA LAINEPIKKUS SUURENEB). 16.3 Fotokeemilised reaktsioonid. 6. Milliseid reaktsioone nimetatakse fotokeemilisteks? Toimuvad ainult valguse osavõtul. 7. Nimeta fotokeemilisi reaktsioone. Fotosüntees, osooni tekkimine. (0 2+ hf --02´ +02--O3+O) Osa keemilisi reaktsioone, mis muidu nõuaksid reaktsioonis osalevate ainete kuumutamist mitme tuhande kraadini. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk. 99 16.4 Fotograafia 8. Kirjuta pildistamisel valguse toimel filmis tekkiv reaktsioon. AgBr +hf--AgBr´--Ag+Br 9.Mis toimub filmi ilmutamisel? Nähtava kujutise saamiseks tuleb film ilmutada ja ilmutamise käigus eraldub filmi katvast emulsioonist atomaarne hõbe
Kartuli-, linool- , vaselõige, puulõige 2. SÜGAVTRÜKK- Värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad. Need saadakse kas mehaaniliselt või keemiliselt. Kasutatakse spets paberit, mis enne leotatakse ja sügavtrükivärvi ja pressi. Kuivnõel, ofort, vasegravüür, akvatinta, pehmelakk, metsotinto, puugravüür 3. LAMETRÜKK- Trükivormi pind on tasane ja värvi kinnistamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Litograafia, siiditrükk, arvutitrükk 4. MONOTÜÜPIA- Lametrükk, kus saadakse ainult üks tõmmis 5. DIATÜÜPIA- Klaasile või plastikplaadile kantakse trükivärvi ja paber pannakse peale, joonistades paberile tuleb värv peegelpildis paberi külge 6. GRAFIIT- joonistamise vahend. Tänapäeval on pliiatsi sees enamasti grafiit ja kuna grafiit on see,
mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure kontsentratsiooni korral nitraadid bioakumuleeruvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. Los Angelese sudu- põhjustab fotokeemilisi reaktsioone, mis tekivad sisepõlemismootorite heitgaside toime. Reaktsiooni tulemusena tekivad toksilised ained, mis on kahjuliku toimega. Üsna oluline osa on osoonil, mis antropogeense saastuse tõttu moodustub maapinnalähedastes õhukihtides. Tekib pilvitu ja kuiva ilmaga ning seda soodustuvad atmosfääri sattunud süsivesikud. Kütuste põlemine toimub lämmastiku ja hapniku seguses õhus. Väga kõrgel temperatuuril võib
muutuste kaudu. Kiirituse efektiivsus sõltub kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile neelduvad kiired.Valgusvajalik ainult fotosünteesivatele bakteritele. Infrapunased kiiredon suure lainepikkusega kiired. Energia muutub ainetes soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. Ultraviolettkiirguspäikesespektri kõige aktiivsem osa, mis võib esile kutsuda fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui rakus. Kõige bakteritsiidse toimega on kiired lainepikkusel 250--260 nm. Radioaktiivne kiirgustekib radioaktiivsete ele-mentide aatomituumade lõhustumisel, millega kaasneb -, -ja -kiirguse teke. See kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni ja molekulaar- struktuurid lõhustuvad. 17. Füüsikalis-keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele Mikroobid arenevad ainult sellises keskkonnas, kus leidub vaba
esile neelduvad kiired.Valgus–vajalik ainult fotosünteesivatele bakteritele. Kõik bakterid kasvavad hästi valguse puudumisel ja hajusal valgusel puudub antimikroobne toime. Otsene päikese kiirgus mõjub bakteritele hävitavalt. Infrapunased kiired–on suure lainepikkusega kiired. Energia muutub ainetes soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. Ultraviolettkiirgus–päikesespektri kõige aktiivsem osa, mis võib esile kutsuda fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui rakus. Kõige bakteritsiidse toimega on kiired lainepikkusel 250—260 nm. Radioaktiivne kiirgus–tekib radioaktiivsete ele-mentide aatomituumade lõhustumisel, millega kaasneb α-, β-ja γ-kiirguse teke. See kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni ja molekulaar-struktuurid lõhustuvad. Kiirgusele eriti vastupidavad on Coli laadsed, siis proteuse perekonda kuuluvad ja salmonella. Eriti vastupidavad on bakterite spoorid
keemiliste muutuste kaudu. Kiirituse efektiivsus sõltub kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile neelduvad kiired. Valgus vajalik ainult fotosünteesivatele bakteritele. Infrapunased kiired on suure lainepikkusega kiired. Energia muutub ainetes soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. Ultraviolettkiirgus päikesespektri kõige aktiivsem osa, mis võib esile kutsuda fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui rakus. Bakteritsiidse toimega on kiired lainepikkusel 250--260 nm. Radioaktiivne kiirgus tekib radioaktiivsete elementide aatomituumade lõhustumisel, millega kaasneb -, -ja -kiirguse teke. See kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni ning molekulaarstruktuurid lõhustuvad. Ultraheli mehhaanilised võnked sagedusega üle 20 000 võnke sekundis (20 kHz). Mikroobe hävitav toime seisneb kavitatsiooni efektis.
Trükipressi tugeva surve all pundub niiske ja pehme paber uuretesse ja võtab sinna jäänud trükivärvi kaasa. Sellise viisi suureks plussiks on väga peente ja täpsete joonte saamise võimalus. Pikka aega kasutati sügavtrükki raamatute illustreerimisel. Tähtsamad tehnikad on vasegravüür, kuivnõel, ofort, akvatinta, pehmelakk ja metsotinto. Lametrükk- sel juhul on plaadi pind täiesti tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Vana tehnika on litograafia - kivitrükk, mille puhul kantakse kiviplaadile joonistus rasvapliiatsiga. Plaati niisutatakse veega, mille tulemusena trükivärv jääb külge ainult rasvastele kohtadele. Võimalik on ka värviline trükk. Sel puhul tuleb iga osastisvärvi jaoks valmistada omaette plaat. Otseselt kunstiteostena välja pakutud graafikateosed kuuluvad vabagraafika valdkonda. Väga suur roll on läbi aegade olnud raamatugraafikal, eriti 20
annaabi.ee 
