Fotoajaloo piletid
Kõige loomulikum oli
paberi muutmine valgustundlikuks hõbedaühendite abil, kuna Talbot oli teadlik varasematest katsetustest hõbedaga.
Kasutuskõlbliku meetodini jõudis Talbot aastal 1835. Et muuta paber valgustundlikuks, tuli seda leotada keedusoola ja
hõbenitraadi lahuses, mille tulemusel tekkis paberile hõbekloriid. Valguse käes muutus hõbekloriid tumedaks. Nii tekkis
negatiivkujutis, mille Talbot ristis fotojooniseks. Kui esimeste fotode puhul võis kujutise tekkimist lihtsalt oma silmaga jälgida,
siis 1840. aastal avastas Talbot, et kõrgema tundlikkusega hõbejoodiidpaberil ei tekkinud kujutist koheselt, vaid alles pärast
paberi töötlemist gallushappes. Tablot nimetas niimoodi saadud pilti kalotüübiks, mida tuntakse ka talbotüübina. See
võimaldas säriaega lühendada poole minutini. Peale selle lõi Talbot fotogravüüri, mis seisnes kaaliumkromaadilahusega
annaabi.ee 
