Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
esindas see ühiskonnakihti ja ühiskonnas levivat meelsust. Autor kritiseerib ühiskonda ja püüab
ühiskonna meelsust kõigutada, muuta. Realism oli kaasaegsete olude kriitika või kriitilise
mõtestamise katse. Nõukogude-aegses kirjanduses oli vaja rõhutada kodanluse olulisust,
klassivastast võitlust, millega sobis hästi kriitilise realismi kasutamine. 19.saj II poolel saab Euroopa
kirjanduse peasuund. Millega realismi iseloomustati? Eksperimentaalsus, fotograafilisus,
teaduslikkus, sotsiaalsus – märksõnad, mis 19.saj II poole jooksul realismi kohta öeldi. Realismi alus
on empiiriline teadmine (selletõttu sai realism olla teaduslik). Rahvusliku liikumise kõrgaeg oli
möödas ja ühiskond nõudis uusi kujutamispõhimõtteid, teistsugust tonaalsust.
Kumb on õigem kujutluslaad – kas realistlik või romantiline? – peeti tuliseid vaidlusi. Realismi
pooldajad ütlesid, et maailma ilustades ei saa kujutada, aga vastukaaluks öeldi, et igasuguste elu