Fotoaparaat Fotoaparaat ehk fotokaamera on seade pildistamiseks, see tähendab eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi ehk kaamera põhiosad on objektiiv, mis suunatakse pildistatavale objektile ja aparaadi tagaosas olev ekraan, millele tekib kujutis. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Pildistatavast objektist kujutise saamiseks on aparaadi esiotsas läätsedest koosnev objektiiv. Lääts tekitab kujutise aparaadi tagaosas olevale ekraanile. Lääts on tavaliselt kumer, klaasist või plastmassist tehtud. Aga kuidas saab üks klaasitükk midagi sellist teha? Kui valgus jõuab ühest keskkonnast teise, siis selle levimiskiirus muutub. Valgus levib õhus kiiremini kui klaasis, niiet lääts aeglustab selle levimiskiirust. Kui valgus levib klaasi nurga all, siis see murdub ühes suunas. Ekraan koosneb kujutist salvestavast sensorist. Sensor on seade, mis muundab va...
Helifailid Internetis ja heli lisamine esitlusele http://www.slideshare.net/aluojalaine/helifailiotsing jahelilisamineesitluselepresentation Fotod õppetöös http://www.cybernature.ee/herb/ Töölehed (harjutused, teadmiste kontrollimine, isikute äratundmine) Foto järgi jutustamine (emakeel, võõrkeel) Uute sõnade ja terminite õppimine (võõrkeel, mistahes õppeaine) Narratiiv ehk lugu fotode kaudu MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS KUIDAS FOTO VÕI PILT ARVUTISSE SAAB? Fotoaparaadist Skanneri abil Internetist MULTIMEEDIA KASUTAMIST MÕJUTAVAD TEGURID Õpilaste IKT alased oskused Õpetajate IKT alased oskused IKT olemasolu ja kaasaegsus Internetiühenduse olemasolu ja kiirus Autoriõiguse seadus AUTORIKAITSE , INTELLEKTUAALNE OMAND Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seaduse järgi saab teose autoriks olla füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on
sõidukeid ja talurahva rõivaid. 1915. aastal mobiliseeriti Johannes Pääsuke II järgu kaitseväelasena Esimesse maailmasõtta. Seal olles jätkas ta pildistamist, jäädvustades tagalaelu. Enamik sõja ajal tehtud fotodest jäi Venemaale, kuna need olid sõjaväelaste poolt tellitud. Oma elu jooksul tegi Pääsuke üle 1000 foto. Filmindus 1912. aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 1912.–1914. aastani tegi ta 30 lühifilmi erinevatest Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordisündmusi, tähtpäevi ja kultuurielu. Peale selle tegi ta etnograafiafilme Eesti Rahva Muuseumi jaoks, enamik neist üles võetud väljasõitudel. Filmid linastusid Tartu, Tallinna, Narva, Pärnu ja Võru kinodes. Kokku on
annaabi.ee 
