Põlevkivi Referaat Sisukord Põlevkivi Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi ehk kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi keskordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi on olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet on temas 15-70%. Orgaanilise ainega on seotud põlevkivi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti
Mis on põlevkivi? Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi värvus varieerub kakaopruunist kollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakivi Kukersiit Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim. Koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Tihti näeb põlevkivis väljasurnud organismide kivistisi Põlevkivi kui maavara Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Kasutamine
Põlevkivi Autor: xxxxxxxxxxxxx Klass: xxxxxxx 2014 Mis on põlevkivi? Lihtsalt öeldes on põlevkivi kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta tõesti põleb. Põlevkivi spetsiifilisem nimetus on kukersiit, mis on Eesti tähtsaim maavara. Koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest. Tekkis 400450 miljonit aastat tagasi. Kasutusvõimalused Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks. Põlevkivi roll energiatootmises on seni üsna vähe tuntud, sest selle osa on võrreldes söe ja naftaga olnud väga väike. Nafta kõrge hind, vähenev varu ning majanduse kasv on siiski tõstatanud arutelu põlevkivi senisest laiema kasutusele võtmise üle.
Põlevkivi Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi ehk kukersiit on pruun, orgaanilist ainet sisaldav kivim, mida leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Kasutatava põlevkivi teaduslik nimetus kukersiit tuleneb Kukruse asula nimest, kuhu rajati esimene kaevandus. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (tsöanobakterid). Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest. Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed kirjalikud teated on pärit aastast
Eesti põlevkivimaardla tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa 7 kukersiidikihti (A-F1) ja nende vahel olevad 6 pae vahekihti. Tootsa kihindi paksus on maardla põhja- ja idaosas 2,7 - 2,9 m ning väheneb lõuna ja lääne suunas. Tootsa kihindi ehitus. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (tsöanobakterid) Gloecapsomorpha prisca Zalessky. Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest.
saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks. Reservvaru- maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Maagikeha- konkreetse geomeetrilise kujuga maagist koosnev maavaralasund. Põlevkivi Põlevkivi e. kukersiit: Ordoviitsiumi kujunenud orgaanilise aine kuhjum, koosneb 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest, peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänustest. Territoriaalselt hõlmab kukersiidikihtide leviala 50 000 km2. Stratigraafiliselt hõlmab Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lademe. EESTI maardla- 3940 km2 , tootsa kihindi moodustavad 7 kukersiidi kihti ja 6 lubjakivi vahekihti, maksimaalse paksusega 2.9 m maardla põhjaosas. TAPA leiukoht- kasutuselevõtmise raskuste ja põlevkivi madala kvaliteedi tõttu on see käesoleval ajal bilansist maha arvatud
· Eesti vanim tegutsev klooster Kuremäe nunnaklooster Allikas: www.ida-virumaa.ee Ida-Virumaa Vapp (Google) (Ida-Virumaa lipp) 6 Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (tsöanobakterid) Gloecapsomorpha prisca Zalessky. Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest.
annaabi.ee 
