Eesti geoloogiline ehitus
ülekaalu sai karbonaatne settimine (lubikojad, millest tekkis 70-180 m paks settekompleks -
lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva
koostisega ja värvusega põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted
muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on
tekkinud oobulusfosforiit (fosforiidisõja põhjustaja, põlluväetise tooraine). Fosforiidirikas
liivakivi argilliit e. diktüoneemakilt (diktüoneemaargilliit) sisaldab uraani -
tulevikumaavara. Lasnamäe, Jõhvi, Keila lademe lubjakivid on heaks ehituskiviks.
Tsemendi valmistamiseks sobivad Aseri, Kunda, Jõhvi ja Uhaku lademe lubjakivid
(jahvatatakse tsemenditehases peeneks).
Taimedest esines ordoviitsiumi meres ainult vetikaid ja meie kukersiit e põlevkivi on
tekkinud mikroskoopilistest sinivetikatest.
Seleta, miks põlevkivi teaduslik nimetus on kukersiit
annaabi.ee 
