oblasti Tsanovski 7-klassilises koolis 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis 1954 lõpetas Magadani keskkooli, peale mida ta naases Eestisse. Kirjanikutee algus 1965. aastal sai ta Kirjaniku Liidu liikmeks Aastatel 19681975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 19921995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu (praegu Isamaa ja Res Publica Liit) Looming Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. 1960. aastate teisel poolel toimus Valtoni loomingus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline hüperbool ja grotesk, mis andsid tooni proosauuendusele Valton kujutab inimeste süsteemi, kus tegevus muutub absurdseks.
asuvatest vaesemad. Eesti fosforiidimaardla oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Hiljem on selliseid fosforiite, kus purdmaterjalis olevat fosfaatset ainet esindavad väljasurnud käsijalgsete jäänused, leitud mujaltki (Siber, Kaljumäed). (www.ut.ee) Joonis 3. Fosforiidileiukohtade paiknemine, piiritletud alal Kesk- ja Lõuna-Eestis fosforiidikihid puuduvad. (www.ut.ee) 4. TULEVIKUPERSPEKTIIVID Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud põhiliselt kaks probleemi: 1. raskused maardlate komplekssel kasutamisel, eriti diktüoneemakilda isesüttimine puistangutes; 2. hüdroloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemiseni, seega paljude kaevude kõlbmatuks muutumiseni. (Raudsep jt, 1993) Kui Eestis peaks siiski tekkima vajadus fosforiidi kasutamiseks, siis tundub kõige reaalsem olevat
Neist ainult üks Rakvere leiukoht asub tunduvalt lõuna pool, mistõttu selle kaevandamine tuleb kavandada suurematest sügavustest (85200 m). KeskEestis vöönd täiesti puudub. Lõuna pool väga lünklik vöönd ja kus suur lasumussügavus (300400 m) jätab need ilmingud reaalsest maavarakasutusest välja. LääneVirumaal asuvad Eesti suurimad Toolse ja Rakvere kasutamata maardlad. Kihi paksus on 1,5 12,5 meetrit, keskmiselt 23 meetrit. Eesti fosforiidimaardlate andmed Maardla Varud, Keskmine Keskm. Keskm. Varu staatus katend, m kihindi paksus, tuhat t P2O5 % m Aseri 388 000 240 1,2 8 P. tarbevaru
Fosforiidisõda viidi võiduka lõpuni 1988. aasta 6. detsembril, Eesti NSV Ülemnõukogu üheteistkümnenda koosseisu üheksandal istungjärgul. Sel päeval vastu võetud otsuse ,,Looduskaitse ja loodusvarade kasutamise olukorra ja ülesannete kohta Eesto NSV-s" punkt 8 sätestab: ,,Nõustuda Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee ning Rakvere Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu ettepanekuga mitte lubada fosforiidimaardlate kasutuselevõtmist Kirde-Eestis, kuna sellega kaasnevad pöördumatud negatiivsed muutused Kirde-Eesti ökoloogilises seisundis." Omaette tähendus on fosforiidisõjal Eesti ühiskonna hoiakute ja käitumise kujundajana 1980-date aastate lõpus. Järk-järgult kasvasid kaevanduste vastased protestilained ennastsalgavaks võitluseks iseseisvuse ja vabaduse eest. Rahva kaasa haaranud
Tekkinud Kambriumi ajastu lõpus ja Ordoviitsiumi alguses- Pakerordi lademe Kallavere kihistu. Mineraalses koostises kaks komponenti - kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. 4 maardlat: TSITRE, TOOLSE, ASERI ja RAKVERE. Kaevandatud Maardus (lõpetati 1991), teisi pole olnud võimalik evitada erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Kasutamine: Maardu fosforiidist valmistati väheväärtuslikku fosforiidijahu või lisati Koolast toodud superfosfaadile. Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud kaks probleemi: · raskused maardlate kompleksel kasutamisel. · hüdrogeoloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemisele . Muda Pärast jääaegsetes veekogudes (järvedes, merelahtedes) lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad: · mageveejärvede muda e. sapropeel (järvemuda):
soome-ugri rahvaste saatust. Reisinud paljudes Euroopa riikides, ka Ameerikas ja Austraalias. Rahvuslasena on Valton sõna võtnud eesti keele ja kultuuri küsimustes, ta on lülitunud taasiseseisvumisjärgsesse poliitika- ja vaimuellu tõsiisamaalises vaimus. Valton on õhutanud soome-ugri rahvaste iseteadvust: oli soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni aseesimees 1993, esimees 1996, alates 1998 president. 1986 oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle (fosforiidisõda 1987). Viibinud NSV Liidu paljudes kohtades (Vladivostok, Magadani obl., Altai, Tuva, kõik Kesk- Aasia ja Taga-Kaukaasia vabariigid ning Põhja-Kaukaasia autonoomsed vabariigid, Moldaavia, Uural, Mari, Mordva, Udmurtia, Taga-Karpaatia), külastanud mitmeid välisriike (Soome, Ungari, Mongoolia, USA, Kanada, Prantsusmaa, Austraalia, Uus-Guinea, Singapur, Tai, Poola, Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Luksemburg) .
Nõuetele ei vastanud 102 keskmine radoonisisaldus oli lubatust kõrgem 66 hoones ja 36 hoones oli probleeme ühes või mitmes mõõdetud ruumis. Suurimad ületamised tuvastati Ida Virumaal, kuid ka Harjumaal ja Lääne Virumaal. Tartumaal olid tulemused üldjuhul madalamad. [] Geoloogilised uuringud 1985.aastal toimus riiklik geoloogiline kaardistamine (uraaniotsingud), hääbusid 60-ndate lõpus ja 70-ndatest alates uuriti ainult aluspõhja kivimeid. 1977-1986 - fosforiidimaardlate uuring, kus vaadeldi ka U (uraani) ja Th (toorium) sisaldust. 1985-st aastast alates toimub radionukliidide sihipärane uuring 2000.aastaks oli läbi viidud 860-ne proovi analüüs ligi 25% pinnaseproovides ületas U sisaldus 4-5mb/kg piiri, mis viitab sellele, et need alad on potentsiaalselt radooniohtlikud. 1995.aastal määrati esmakordselt radoonisisaldust pinnaseõhus [] Illustratsioon 10 Radoonisisaldused Eesti elamutest (1998 2001) (http://www.envir
1968. aastast kutseline kirjanik; töötanud stuudios Tallinnfilm toimetuskolleegiumi liikmena. Kirjanike Liidu liige alates 1965. 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis, olles üks selle organiseerijaid. Oli aktiivselt tegev taasiseseisvumisüritustes: Loomeliitude Kultuurinõukogu liige, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee 1. koosseisu liige. Riigikogu liige 1992-1995. Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu. 1986 oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle (fosforiidisõda 1987). Loomingust Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) köitis värske nägemise ja leebe huumoriga. Novellikogus "Rataste vahel" (1966) süvenes realistlik tüpiseerimine; iseloomulik on inimeste soovide kokkupõrge nende täitumist takistavaga ja argielu rataste vahele jäämine. 1960. aastate teisel poolel toimus
Väljasaadetute elu Siberis kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989). Friedebert Tuglase novelliauhinna on saanud 1973 "Ohtlik leiutis" ja 1979 "Mustamäe armastus", Eduard Vilde nimelise kolhoosi auhinna 1984 jutustused "Üksildased ajas" I. Ülevaate Valtoni proosast annavad "Valitud teosed" I II (1984). Publitsistina on Valton sõna võtnud rahvuskeele ja kultuuri ning keskkonnakaitse kohta; 1986 algatas ta diskussiooni fosforiidimaardlate üle. Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite
annaabi.ee 
