Kodade tükid sisaldavad 3538% P2O5. Kihindis 623%. Tööstusele pakub huvi kui P2O5 keskmine sisaldus on vähemalt 6,0%. Ka ei tohi kahjulikke lisandeid (MgO, Fe203) olla üle lubatud piiri. Ajalugu 1861. aastal fosforiidi teaduslik uurimine, Tartu Ülikooli professor Carl Schmidt juhtis tähelepanu oobolusfosforiidile 1920. aastal asutati AS "Eesti Vosvoriit" , Tallinna lähedal Iru küla juures. 1922. aastal hinnang kui fosforiidimaagile, mida tasub toota. 1924. aastal piiritleti Ülgase maardla (esimene kaevandus ja rikastusvabrik (50 töölist kuni 10 000t kuivrikastatud fosforiiti aastas). Fosforiidijahu tootmine. See oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Mujal maailmas veel Siber, Kaljumäed. 1938. aastani töötas Ülgase kaevandus ja rikastusvabrik 1940. aastal uus kaevandus Maardu mõisas 1954. aastal Maardu karjäär avati, allmaakaevandus suleti 1991
aastal tähelepanu oobolusfosforiidile kui fosforväetiste võimalikule toorainele ja selle kergele rikastatavusele sõelumisel. Sealtpeale algas fosforiidi teaduslik uurimine. Oobulusfosforiidi tõsisem uurimine algas aga alles pärast 1. maailmasõda (Lauringson, Reier, 1981). 1920. aastal asutati AS "Eesti Vosvoriit" ja Tallinna lähedal Iru küla juures alustati uuringuid. Tööd kestsid kaks aastat, mille tulemusena anti oobolusliivakivile hinnang kui fosforiidimaagile, mida tasub toota. Piiritleti Ülgase maardla ja 1924. aastal alustas seal tööd esimene kaevandus ja rikastusvabrik. Toodeti taimekasvu vähesel määral soodustavat fosforiidijahu. Ülgase kaevandus ja rikastusvabrik töötasid kuni vabriku põlemiseni 1938. aastal. Uus kaevandus ja vabrik asutati Maardu mõisas juba 1940. aastal. Seal toodeti fosforiiti kuni 1991. aastani, kui lõpetati Eestis fosforiidi kaevandamine. Praegusaja tingimustes ei ole Eesti fosforiit maailmaturul