hauakividena ning köökide kujunduses. LEIDUMINE: Gabrot leidub harva nii Eesti kristalses aluskorras kui ka rändrahnude hulgas. Ø GABRO Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø FOSFORIIT Fosforiit on settekivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Fosforiidikihi paksus Eestis on muutlik, ulatudes Virumaal kuni 12 meetrini. Paljandeid leidub mitmel pool Põhja-Eesti klindil. Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas selfimeres. Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis, kuid Eestis teda enam ei kaevandata. Kaardil: Ø FOSFORIIT
Kaevandamine (tuh m§:): 2300 Maavara: ehitusliiv Kaevandamine (tuh m§:): 5900 Maavara: ehitusdolokivi Kaevandamine (tuh m§:): 7400 Maavara: ehituslubjakivi Kaevandamine (tuh m§:): 7410 Allikas: Maa-amet Teiseks tähtsaks maavaraks on Eestis fosforiit. See maavara on tekkinud Ordoviitsiumi ajastu meres u 480 miljonit aastat tagasi selgrootute loomade jäänustest. --- 36 Peamised leiukohad asuvad samuti Põhja-Eestis. Suuremad varud asuvad Rakverest idas ja lõunas, siin on fosforiidikihi paksuseks 5-6 m. Väiksemad varud on teada Aseri, Toolse ja Tsitre leiukohtades. Fosforiiti kaevandati põllumajanduse tarbeks kuni 1980. aastate lõpuni. Uute kaevanduste rajamise ja sealt lähtuva ohu vastu astus rahvas üles aga nn fosforiidisõjas ja 1991. aastal lõpetati Eestis selle maavara kaevandamine. Eesti on paene maa ja meie rahvuskiviks on lubjakivi ehk paekivi. Paas on lubjakivi, mergli ja dolomiidi rahvapärane koondnimetus. Lubjakivi koosneb peamiselt mineraalist, mida
annaabi.ee 
