Luminestsentsi põhjused peituvad aine ehituses. Mõnikord eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia - seda nähtust nim. kemoluminestsentsiks. Viimase alamliigiks on bioluminestsents - mõnede organismide helendumine, tavaliselt liigisisese signalisatsiooni eesmärgil. Kui siia lisada veel teatud ainete võime valgust "salvestada", st. pärast valgustamist jätkata kiirgamist teatud aja vältel (nim. fosforestsentsiks, kuna nähtust täheldati kõigepealt fosforiühendite juures), ongi looduslik luminestsents ammendatud. Tehnika tunneb aga veel mõnesid luminestsentsi alaliike. Näiteks noortemoes tooni andvad erksad värvid põhinevad fotoluminestsentsil e. fluorestsentsil (viimane nimetus tuleneb asjaolust, et nende ainete hulgas on rohkesti fluoriühendeid). Eriti hämaras valguses silma torkav helendumine on põhjustatud nende
madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku eraldumist enne ja pärast kiirgusprotsessi nimetatakse relaksatsiooniks. Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk). Pöördhõive on olukord kvantsüsteemis, mil ülemise energiataseme asustatus on alumise tase me asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest üks on osaliselt läbilaskev. Korduvalt peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke.
madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku eraldumist enne ja pärast kiirgusprotsessi nimetatakse relaksatsiooniks. Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk). Pöördhõive on olukord kvantsüsteemis, mil ülemise energiataseme asustatus on alumise taseme asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest üks on osaliselt läbilaskev. Korduvalt peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke.
madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku eraldumist enne ja pärast kiirgusprotsessi nimetatakse relaksatsiooniks. Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk). Pöördhõive on olukord kvantsüsteemis, mil ülemise energiataseme asustatus on alumise tase me asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest üks on osaliselt läbilaskev. Korduvalt peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke.
energia abil); · elektroluminestsets (ergastatakse elektrivälja abil) Luminestsentsile on iseloomulik see, et kiirgus kestab ka pärast ergastamise lõppu (esineb järelhelendus). Aeg, mille jooksul kiirgus veel kestab oleneb kiirgajast ja ergastusest ning võib ulatuda nanosekunditest kuni ööpäevadeni. Järelhelenduse kestuse järgi jaotatakse luminestsentsi fluorstsentsiks (järelhelenduse aeg on väiksem kui 10-8 s) ja fosforestsentsiks (järelhelenduse aeg on suurem kui 10-8 s). Tekkeprotsesside järgi eristatakse kolme luminestsentsi liiki: spontaanne-, stimuleeritud- ja rekombinatsiooniline luminetsents. Spontaanse luminestsentsi korral läheb ergastatud elektron mingil hetkel iseenesest ergastatud olekust (Eerg) põhiolekusse ( Epõhi) tagasi . Eerg 1 2 Epõhi Stimuleeritud luminestsentsi korral läheb ergastatud elektron põhiolekusse siis, kui
annaabi.ee 
