Ø Fosfor ei sisene atmosfääri ,vaid jääb peamiselt maapinnale ja on mineraalseteks osadeks mullas ja kivides. Ø Kaevantatud fosfor läheb väetise tootmiseks ja lahjendatud fosforhapet kasutatakse karastusjookides. Ø Üleliigne fosfaatide sialdus võib viia selleni,et kalad hakkavad surema kuna pole enam piisavlt hapniku vees ,sest bakterit kasutavad hingamiseks hapniku ja nii väheneb hapniku sisaldus vees. Ø Looduses esineb tavaliselt fosfor fosfaatioonidena. Ø Fosfaatioon koosneb fosfori aatomist ja neljast hapniku aatomist. Ø Fosfaate on leitud enamist ookani setetest ja kividest. Ø Maismaale kanduvad nad edasi tuule või muude ilmastiku oludega.Taimed omandavad fosfaati maapinnalt.Edasi toituvad taimedest taimtoidulised loomad ,kes oma korda on toiduks lihasööjatele.Pärast looma või taime surma see laguneb ka ja tagastakse fosfaadid uuesti mulda.Sademeveed
soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Ööpäevas eritub uriini umbes 1.5l, millest ca 95% on vett. Rohkesti on seal lämmastikku sisaldavaid jääkaineid: uureat (15- 30g), kreatiini (1.6g), kusihapet (0.7g) ja ammooniumiooni (0.7g). Soolad erituvad enamasti ioonidena: naatriumioonina (2-5g), kaaliumioonina (1-3g), kloriidioonina (4-9g), kaltsiumioonina (0.3g), fosfaatioonidena (2.5g). Sapipigmente leidub uriini värvaines, ketoained (e. atsetoained) ilmuvad sinna nälgimisel. Valke normaalselt ei ole, küll aga pisut glükoosi (mitte üle 1,0 mmol / liitris). Vähesel määral võib leiduda uriinis veel tuhandeid teisi aineid. Urineerimishäired Inimese vananemise ja mõningate haigustega kaasnevad urineerimishäired. Kogumishäire esineb siis kui põis pole võimeline uriini kogumise ajal enda sees hoidma.
annaabi.ee 
