Ohvitserkond ja väljaõpe Alaline armee vajas professionaalseid juhte ohvitsere. Vägede juhtimine nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi, mis tõstis päevakorda vajaduse ohvitseride ettevalmistamise ja sõjaväelise hariduse järele. Esimesed Euroopa sõjakoolid loodi 15. sajandil Itaalias. Pigem oli tegu õppeüksusega, kus kogenud sõjamehed juhendasid algajaid. 16.-17. sajandil hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid, kus üldainete kõrval õpetati vehklemist, fortifikatsiooni, ratsutamist. Rüütliakadeemiad valmistasid ette õpilasi ülikooli astumiseks, aga ka väeteenistusse minemiseks. Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused, mis arenesid välja Louis XIV ajal Prantsusmaal. Saksamaal asutas esimese kadetikooli Brandenburgi kuurvürst Friedrich Wilhelm, esimese kadetikorpuse aga 1716. aastal Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I. Järgmist etappi sõjaväelise hariduse arengus tähistavad kõrgemad sõjakoolid, mis asutati 18. saj keskel. 19
Noor tsaar tahtis instrumenti näha, kuid vürst vastas, et see on ära varastatud. Tsaar tegi Dolgorukile ülesandeks osta see instrument Prantsusmaalt, kuhu Dolgoruki saadikuna läks. Aastal 1688 tõi Dolgoruki Prantsusmaalt astrolaabi ja teisi instrumente. Tsaari lähikonnas ei teadnud keegi, mida need endast kujutavad. Lõpuks seletas talle asja ära hollandlane Frans Timmerman. Tsaar tegi Timmermani oma lähikondlaseks ning hakkas temalt õppima aritmeetikat, geomeetriat ja fortifikatsiooni. Kuueteistaastaselt arvutama õppides tegi ta kirjutamises veel palju vigu. Timmerman leidis Peetri jaoks hollandlase Karsten Branti, kes Peetri jaoks ühe vana paadi parandas ja nii vallandus 16 aastases poisis kiindumus mere vastu.Ta lemmik paigaks sai Perejaslavli järv, kus ta koos Brantiga laevu ehitas ning neid katsetas. Peeter Suur oli igas mõttes suur. Ta oli 2 meetrit ja 4 sentimeetrit pikk ning erakordse söögiisuga
ihukaitsegrenaderide polku Kaukaasias. 1909. aastal sooritas ta edukalt Peterburi keiserliku Nikolai sõjaväeakadeemia sisseastumiseksami. Vastuvõetavad pidid olema enne teeninud vähemalt kolm aastat ohvitserina rivis (sõjaväes), auastmepiiriks oli alamkapten. Katsed olid kirjalikud: taktika, poliitiline ajalugu, maateadus, vene keel ja kaks taktikalist ülesannet. Teine katse oli suuline, katsealused jaotati gruppideks. Suulisel eksamil nõuti taktikat, administratsiooni, fortifikatsiooni, suurtükiasjandust, matemaatikat, ajalugu, maateadust, kõigi väeliikide määrustikke, saksa ja prantsuse keelt. Lisaks katsed joonistamises ja ratsutamises. Esimese kursuse õppeaineteks olid: inseneri- ja suurtükiala, taktika, geodeesia, Vene sõjaajalugu, üldine sõjaajalugu, administratsioon, topograafia, Vene ajalugu, riigiõigus, rahvusvaheline õigus. Euroopa ajalugu, vene, saksa, prantsuse ja inglise keel, praktilised tööd taktika alal ja ratsasõit
Raamatus "Quesiti et inventioni di-verse" ("Küsimused ja mitmesugused leiutised", 1546) jutustab ta, kuidas keegi lähedane sõber temalt pärinud, millise nurga all peab asuma suurtükitoru, et kuul võimalikult kaugele lendaks. Tartaglia polnud kunagi lasknud ei püssist ega suurtükist ja vastus võttis aega. Tema pakutud 45° ei leidnud uskumist ning alles katsed veensid küsijat. Raamat sisaldab arutlusi ja andmeid ballistika, püssirohu, sõjakunsti, kompassi rakenduste, fortifikatsiooni, Aristotelese mehaanika ning lihtsate mehhanismide teooria ja matemaatika kohta. Cardano traktaadid käsitlesid laia küsimuste ringi - kosmoloogiast kuni masinate konstrueerimiseni välja, meenutades paiguti Leonardo mõttearendusi teadmiste kasulikkusest ja pahade vaimude hukutavast mõjust. Cardano traktaatide tähendus on aegumatu. Siit võib leida kõikvõimalikke teateid, tõeseid ja kujutlusvilju, andmeid ajastu teaduse, tehnika,
annaabi.ee 
