ustavate liikmete toetusele 1945 oli 900 osavõtjat, 1970 aastaks kasvas see arv juba 18 000 ni Süsteemi kirjeldus Algne süsteem nägi ette usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas Nad maksid kontole raha ja võisid asuda kasutama ,,WIRi raha" Asju aeti omavahel tõendavate dokumentide süsteemiga , mis sarnanes IOUle (valuuta asemel ringluses) IOU informatsiooniline dokument, mis teadvustab võlgnevust See kontseptsioon aga formaliseeriti ja industrialiseeriti, sest puudusid tagatised, mis olid vajalikud finatsilise kahju vältimiseks Arvatakse, et krediidikassa ja WIRsüsteem on sarnased Krediidikassa nõuab liikmetelt tegelikku rahalist hoiust, WIR süsteem aga mitte WIRi süsteemis osalejatel ei ole nö reaalseid hoiuseid, seepärast ei anta ega võeta ka tavamõistes laene WIRi krediiti taotledes antakse tagatiseks võlakirju, väärtpabereid jne WIRsüsteemil on ka mõned miinuspooled, nagu näiteks
võisid nad asuda kasutama WIR'i raha. Sel ajal ei näinud algne kontseptsioon ette rohkemat kui usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas. Nad arvasid, et saavad omavahel äriasju ajada tõendatavate dokumentide süsteemiga, mis sarnaneb IOU-le, mis kataks vähemalt osa iga ülekande hinnast. Need IOU'd (informatsiooniline dokument, mis teadvustab võlgnevust) said siis ringelda nende hulgas valuuta asemel. See kontseptsioon aga formaliseeriti ja institutsionaliseeriti kiiresti. IOU-l ei ole tagatis ja aktsepteeritakse puhtalt isiklikul usaldusel. Üpris ruttu avastati,et tagatise olemasolu on vajalik selleks, et muuta neid tõendavaid dokumente laialdasemalt aktsepteeritavaks, täita eksisteerivaid panganduse seaduseid ja vältida finantsilisi kaotusi. Arvatavasti arvavad paljud, et siin on seos traditsiooniliste krediidikassadega, kuigi WIR-i süsteemi aluskontseptioon on erinev. Krediidikassa nõuab liikmete poolt
Kõik kolm kohut püüdsid laiendada oma pädevust, tekitada teistele konkurentsi eriti soodsa protsessipidamise pakkumisega. Selle kõrval ei vaibunud ka kuningliku nõukogu õigustmõistev tegevus. Kui pooled ei otsinud või ei leidnud õigust kohtu ees, pöördusid nad kuninga poole, kes võis oma kantselei õigusemõistmises (chancery) aidata õigluse võidule range kindlavormilise õiguse vastu. Ka chancerys rakendatav õigus (equity, aequitas) juristide ajaks, see formaliseeriti kiiresti ja allutati tsunfti tööviisidele. 8 Verine reformatsiooniajastu tõi vajadusduse uue õigusemõistmise järele. Seati sisse uued kohtud privy council ja star chamber. Ka need pärinesid kuninga nõukogust. Eelkõige pidid need vastu astuuma kuritarvitustele, mis tekkisid vandemeestee instituudi kasutamisest. Vandemehed hakkasid lõpuks õigusemõistmist kohtunike käest ära võtma. Sellest tingitud korralageedusele pidid vastu astuma privy councili otsused. 17
Samuti olid keerulised sündmused toimumas Rootsis, kus võimul oli ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks Albrechti minemakihutamise eest lubasid nad Margaretele ka Rootsi regendi õiguseid. Nii ka sündis ning ühtäkki olid kõik kolm suurt Skandinaavia riiki koondunud ühe trooni alla. 1387. aastal oli surnud ka Oluf ning Margaretest oli saanud ainuvalitseja. Asi pandi kirja ning formaliseeriti Kalmari linnas Lõuna-Rootsis 1397. aastal suure ning piduliku tseremooniaga. Kalmari unioonis oli sätestatud, et riigid peavad olema ühtsed oma välispoliitikas, peab olema vaid üks valitseja kolme riigi peale, kuid siiski kohalikku elu korraldavad riigid enamjaolt ise. Rootsi ja Kalmari unioon 15. sajandil Kohe peale Margarete surma 1412. aastal ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused. Kriitiliseks muutus olukord Rootsis, kus paljudes valdkondades olid võimu haaranud taanlased
(Oluf ei olnud veel valitsemiseas). Samuti olid keerulised sündmused toimumas Rootsis, kus võimul oli ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks Albrechti minemakihutamise eest lubasid nad Margaretele ka Rootsi regendi õiguseid. Nii ka sündis ning ühtäkki olid kõik kolm suurt Skandinaavia riiki koondunud ühe trooni alla. 1387. aastal oli surnud ka Oluf ning Margaretest oli saanud ainuvalitseja. Asi pandi kirja ning formaliseeriti Kalmari linnas Lõuna-Rootsis 1397. aastal suure ning piduliku tseremooniaga. Kalmari unioonis oli sätestatud, et riigid peavad olema ühtsed oma välispoliitikas, peab olema vaid üks valitseja kolme riigi peale, kuid siiski kohalikku elu korraldavad riigid enamjaolt ise. Rootsi ja Kalmari unioon 15. sajandil Kohe peale Margarete surma 1412. aastal ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused. Kriitiliseks muutus olukord Rootsis, kus paljudes valdkondades olid võimu haaranud taanlased
10 kontseptsioon lähenesid üksteisele. Senine absoluutne ressursside nappus asendati suhtelise nappuse põhimõttega. Viimane muutus sillutas teed heaoluökonoomikale (welfare economics). Metoodikas võeti omaks marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi e. piirväärtusanalüüsi abil uuritakse, kui palju vaadeldava teguri üheühikulisel muutumisel muutub temaga seotud teine tegur. Tarbija eelistused formaliseeriti kasulikkuse ja nõudluse teooriaga. Kui rääkida neoklassikalistest kasvu mudelitest, siis esialgu puudusid seal tootmisfunktsioonides maa ja loodusvarad. Alles 1970ndatel aastatel hakati kasvumudelitesse sisestama ka loodusvarasid. Hakati tegelema efektiivse ja optimaalse loodusvarade kasutamise mudelitega. Heaoluökonoomika Heaoluökonoomika (ingl. welfare economics) on küllaltki range, täpsusele püüdleva iseloomuga majandusteaduse suund