süsteem. Teoreetilisel tasandil teadmiste omandamine on teadusliku tunnetuse põhiülesanne. Teoreetilisele tasandile toetub teaduslik prognoosimine. Teadusliku uurimistöö skeem: 1) probleemi püstitamine 2) faktide uurimine 3) teaduslik kirjelus faktide süstematiseerimise vormis 4) teaduslik seletus teooria tasandil 5) teaduslik idée Teaduslikus uurimustöös kasutatakse erinevaid meetodeid: eksperimenti, analüüsi, sünteesi, formaliseerimist jne. KOKKUVÕTE 7 Tuleb tunnetada välismaailma! Välismaailma subjektid jäävad meile mällu ja meil on hiljem võime neid ettekujutada. Tuleb arvestada teistega . RESÜMEE 8 Tunnetusteooria kohta raamatukogus ja internetis materiali otsides, sain palju targemaks.
kasutasid oma huvides ka religiooni, mis algselt oli seadusele väga lähedane, ning tõlgendasid seda samuti oma vajadust mööda: jumalikud ettekuulutused, usu õiguslikud normid patriitside ja nende seast valitud pontifekside käes, sakraalsed seadused kaitsmaks tribuunide puutumatust, patroonide pühad kohustused oma klientide suhtes jne. Religiooni tihe side seaduse ja poliitilise võitlusega suurendas ühelt poolt selle osa ühiskondlikus elus, teiselt poolt aga soodustas sekke formaliseerimist. Perekond. Isa roll ja lapse kasvatamine perekonnas. Kui perre sündis laps, oli ema lapse pärast hirmul selle hetkeni, kui isa tema jalge ette asetatud imiku oma kätele tõstis. See rituaalne zest kinnitas, et isa tunnistab sündinu oma seaduslikuks lapseks. Isa otsustas, kas laps üles kasvatada, ära heita, müüa või lihtsalt tappa. Isa võis last mitte vastu võtta. Siis visati laps lihtsalt välja. Vigased lapsed visatagi alati ära,
Matemaatika väljendusvahendite kasutamine täpsustab majandusmõistete sisu, väldib kahemõttelisust, illustreerib järeldusi Võimalik hinnata mitmeid alternatiivseid arengusuundi Majandusmatemaatilise mudelite ja meetodite kasutamise võimalikud takistused: Saab kasutada vaid kvantitatiivselt mõõdetavate majandusnähtuste hindamisel Majandusprobleeme ja –situatsioone ei analüüsita piisavalt enne nende matemaatilist formaliseerimist Alati ei osata piisavalt tõlgendada matemaatilise modelleerimise tulemusi ega neid efektiivselt ära kasutada Paljud inimesed ei talu matemaatikat Mudel on vaid siis väärtuslik, kui ta peegeldab uurimiseesmärgi seisukohalt kõige olulisemaid aspekte.!!! Modelleerimise kuldreegel: „Mudel peab olema nii lihtne kui võimalik ja nii keeruline kui vajalik!“ Ühe objekti kohta võib koostada mitu erinevat mudelit (N: maja, mille valmimisel
allegooriline meetod läbi keskaja püsima jäi. Kasutas poleemikas hereetikutega esimesena väljendit ,,Looduse Raamat". Rõhutas sarnasust looduse ja pühakirja raamatute lugemise meetodite vahel. Arvas, et Jumal on varustanud loodusmaailma objektid tähendustega, mis omakorda osutavad sõnumitele, mille leiame Piiblist. Üheks olulisimaks panuseks võib pidada selle sõnade ja loodusobjektide vajelise seose formaliseerimist, mida allegoorilise eksegeesi puhul vaikimisi eeldati. Seletab, et pühakirja sõna-sõnaline tähendus on määratud sõnade ühendamise kaudu objetidega, millele need osutavad; allegooriline tähendus aga nende osutusobjektide eneste sügavama tähenudse kaudu. Ergo: allegooriline tõlgendus rajaneb eeldusel, et loodusmaailma objektidel enestel on osutav funktsioon: Jumal on varustanud loodusmaailma objektid tähendustega, mis omakorda osutavad sõnumitele, mille leiame piiblist
Organiseerimine ja inimeste juhtimine on mõlemad juhtimisfunktsioonid, mille abil struktureeritakse ja koordineeritakse inimreste käitumist selliselt, et saaksid realiseeritud ettevõttepoliitikas visandatud ja plaanimisel konkretiseeritud eesmärgid ning meetmed. Nende põhimõtteline erinevus seisneb ainult vormis, mille abil käitumisootusi stabiliseeritakse ja läbi viiakse. Organiseerimine tähendab käitumisootuste formaliseerimist, st formaalsete reeglite väljatöötamist. Viimased on õiguspäraste subjektide poolt teatud kujundamisaktis tasakaalustatult, mittepersonaalselt, st sõltumatult teatud indiviidist kehtivana, selgitatud ja kirjalikult fikseeritud. Seega tähendab organiseerimine käitumisootuste formaliseerimist ametlike reeglite kaudu. Inimeste juhtimine tähendab teise indiviidi või inimeste grupi personaalset mõjutamist teatud eesmärgi suunas. Käitumisootusi ei viida läbi siin formaalsete reeglitega
miinimumile. 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis Õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa, mille huviobjektiks on õiguselu seaduspärasused, õiguse eksisteerimistingimused. Tegu on tunnetusteadusega. Uurides õiguse ja ühiskondliku elu vahelisi mõjutegureid, kasutab õigussotsioloogia mõistetavalt empiirilisi meetodeid. Püütakse leida uuritavate protsesside tekkepõhjusi ja nende protsesside mõjureid. Seega võimaldab see teadusharu ka ulatuslikku formaliseerimist ja rahuldab ehk nende ootusi, kes otsivad õigusteaduses matemaatilist eksaktsust. Õigussotsioloogia uurib niisiis õiguse tekketingimusi, õiguse mõjusid mingis konkreetses ühiskonnas. Selle teadusharu erilised ülesanded on selgitada: a) õiguse suhe ühiskonnaga; b) kuidas õigus reageerib ühiskonna sotsiaalsete seaduspäraste muutustesse; c) kas ja mis eeldustel võimaldab õigus inimkäitumist juhtida; d) kuidas õigus reguleerib järjest pealetulevaid uusi ühiskondlikke suhteid.