pikkusega 2 kuni 30 cm ja diameetriga 0,5-2 cm. Varda sees suurendatakse aga kiirte teepikkust peeglite abil. Kui footonite laviin läheb piki varda telge, siis peegeldub ta otseselt ja suurendab tagasiteel oma võimsust, liites endaga uute aatomite kiirgust. Laviinid, mis liiguvad varda telje suhtes nurga all, väljuvad sellest ja muutuvad kasututeks. Kuna rubiinkristallis on väga palju kroomiaatomeid, on peeglite vahel kihutava footonitelaviini suurendamiseks materjal olemas isegi juhul, kui teisel nivool pole mitte kõik kroomiaatomid, vaid vähem kui pooled nendest. Valguse võimendamine rubiinvarda sees katkeb, kui teiselt nivoolt on esimesele löödud nii palju aatomeid, et aatomite hulk neil kahel nivool võrdsustub. Sel juhul saab indutseeritud kiirguse võimsus võrdseks võimsusega, mis kulub aatomite paiskamiseks esimeselt nivoolt vahetult teisele tagasi. Seega sõltub rubiinvardas sündinud indutseeritud kiirguse võimsus
pikkusega 2 kuni 30 cm ja diameetriga 0,5-2 cm. Varda sees suurendatakse aga kiirte teepikkust peeglite abil. Kui footonite laviin läheb piki varda telge, siis peegeldub ta otseselt ja suurendab tagasiteel oma võimsust, liites endaga uute aatomite kiirgust. Laviinid, mis liiguvad varda telje suhtes nurga all, väljuvad sellest ja muutuvad kasututeks. Kuna rubiinkristallis on väga palju kroomiaatomeid, on peeglite vahel kihutava footonitelaviini suurendamiseks materjal olemas isegi juhul, kui teisel nivool pole mitte kõik kroomiaatomid, vaid vähem kui pooled nendest. Valguse võimendamine rubiinvarda sees katkeb, kui teiselt nivoolt on esimesele löödud nii palju aatomeid, et aatomite hulk neil kahel nivool võrdsustub. Sel juhul saab indutseeritud kiirguse võimsus võrdseks võimsusega, mis kulub aatomite paiskamiseks esimeselt nivoolt vahetult teisele tagasi. Seega sõltub rubiinvardas sündinud indutseeritud kiirguse
annaabi.ee 
