Fenomeniline teadvus 11. ...... (üks sõna) sarnasuse efekt seisneb selles, et sarnase kõlaga tähejada (nt D B C T P G) on keerulisem õiges järjekorras meeles pidada kui erineva kõlaga tähejada (nt K W Y L R Q). Kui paluda osalejatel taolise katse jooksul pidevalt öelda mõnd sõna, siis see efekt kaob, sest ..... (kaks sõna) tõttu ei saa katseisikud visuaalselt esitatud materjali sisekõne abil viia töömälu fonoloogilisse komponenti. 12. Kui lektor näitab loengus tekstirohket slaidi, võib osa tema jutust kuulajate tähelepanuta jääda, kuna nende töömälu fonoloogiline komponent on slaidil olevast tekstist ülekoormatud. Kui slaidil on aga põnev foto, töötleb seda ennekõike töömälu visuaal-ruumiline komponent ning lektori jutu jälgimine on lihtsam. Kui lektor esitab aga väga palju uusi mõtteid lühikese aja jooksul, võivad kuulajad järje kaotada töömälu keskse kontrolli komponendi
Robert Logie - Visuaalne vahemälu – aitab sõnu pildi järgi meelde jätta - Sisemine kuvand Fonoloogiline ring - Fonoloogilise/semantilise sarnasuse efekt - Sõnapikkuse efekt – meenutatakse niipalju sõnu kui 2s jooksul korrata jõuab, nii palju meelde jääb - Artikulatoorne mahasurumine – protseduur mis takistab kordamist, visuaalsel sõnade esitamisel ’katkestab’ sõnapikkuse efekti - Seostamata helide efekt- töötlemine võib sekkuda fonoloogilisse töötlusesse - Seriaalse järjekorra säilitamine - … Fonoloogiline sarnasus (suur-väike) - Suur fonoloogilise sarnasuse efekt – sõnad on sarnased nt kapp, mapp, lapp Sisuline sarnasus – huge, big, wide, large vs we; soft, old, late, good - Väike kuid oluline semantilise sarnasuse efekt - Hilisemal meenutamisel aitab pigem semantiline sarnasus Seega: mälu kasutab fonoloogilist kodeerimisalust lühiajaliselt ja semantilist