Keeleuurimise meetodid
OT grammatikal on kolm komponenti: 1) leksikon sisaldab süvavorme; ei ole
keelespetsiifilisi piiranguid; peab olema minimaalne (st ei tohi sisaldada tuletatavat infot);
leksikoni valitud info ei tohi mõjutada väljundit. 2) generaator genereerib kandidaadid 3)
hindaja valib sobivaima kandidaadi; kitsenduste hierarhia; kitsendus peab olema
tüpoloogiliselt põhjendatud.
Olulised mõisted: 1) leksikaalne fonoloogia fonoloogiakitsendused on alati universaalsed 2)
piirangud ehk kitsendused keelavad teatavate omadustega pindvormid 3) identsuskitsendus
ustavuskitsendusi rikuvad need kandidaadid, mis pole identsed selle süvavormiga, millest
nad on genereeritud 4) markeerimiskitsendus näiteks: ,,Üks silp ei tohi olla kinnine", ,,Iga
silp peab algama konsonandiga", ,,Kõnetaktid peavad olema binaarsed"
3. Suhtlusvõrgustiku analüüs Võrgustiku analüüs sai alguse 1960ndatel sotsioloogide ja