Eesti kõnekeeles h-häälik on nõrk, nt vähä, nähä, lähän Palataalne vokaalharmoonia: a > ä, u > ü, o > ö Räp, Vas, Se püttö, elähtönü; Lüg, Jõh, Vai tütöt, näkö Velaarne vokaalharmoonia: e > õ Khn, eL 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus (muljeerimine) hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust Minimaalpaarid palk - palga, palgi; sulg - sulu, sule; kann - kannu, kanni; jutt - juti, jutu Palataliseeruvad t, l, n, s järgneva i ja j-i mõjul (nali, padja, koti, kassid) Palatalisatsiooni esineb tihti: hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama; e- tüvedes, nt sõl´m, sõl´g; reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a; Sõnatüvi
kujunemisel (nt *jalka > jalg, *viisi > viis) ja algselt pikemate kui 2-silbil. lühikese ja ka pika esisilbiga sõnade kujunemisel (nt *matala > madal, *laulussa > laulus), kuna sõna lõpus muutub hääldus lõdvemaks. 30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus (muljeerimine) hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust Minimaalpaarid palk palga, palgi; sulg sulu, sule; kann kannu, kanni; jutt juti, jutu Palataliseeruvad t, l, n, s järgneva i ja j-i mõjul (nali, padja, koti, kassid) Palatalisatsiooni esineb tihti hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama e-tüvedes, nt sõl´m, sõl´g reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek
annaabi.ee 
