esindavatest märkidest, kutsutakse logograafilisteks ehk mõistekirjadeks, niisuguste kirjade märke aga logogrammideks. Vanade sumerite logograafilisi (ja piktograafilisi) sümboleid mõistetakse enamasti kaunis halvasti. Neljanda aastatuhande lõpuks eKr oli sumeri kirjas tekkinud juba foneetilisi elemente. Ülemineku põhjustas see, et sumeri kirjutajad hakkasid ära kasutama sõnade foneetilist sarnasust. Silpe tähistavate märkide kasutuselevõtt muutis kirja osaliselt foneetiliseks ehk teisisõnu, märkidega hakati kirjutama teatud kaashäälikute ja täishäälikute ühendit. Sumeri kirjutajad kasutasid silpmärke ehk süllabogramme mitmel viisil. Nad tegid vahet kahemõtteliste logograafiliste märkide vahel ning selleks kasutasid nad foneetilist täiendit ehk sõnade mõistmist hõlbustavaid lõpukaashäälikuid. Sumeri kirja teine iseloomulik joon on determinatiiv. Kui foneetiline täiend annab otseseid juhiseid
Toimetanud Jaak Peebo (1995) 27. Suulise kõne uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Kvantitatiivne uurimine uuritakse mingit hulka, nt mingite sõnade esinemissagedust Kvalitatiivne uuring sõnade mikroanalüüs, uuritakse sõnade suhestumist. Analüüsib, miks on sõnades varieerumine/miks kasutatakse erisituatsioonides eri vorme. Suhtlussituatsiooni mõju suhtlusele. TÜ suulise kõne korpus kogutud al 1997, keelekorpus, kõnekorpus on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud spetsiaalsed korpused, avatud korpus, s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama, pragmaatiline korpus. Võimaldab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid. Suulise kõne uurimine käib läbi korpuste, mis transkribeeritakse. Mida aeg edasi, seda enam kasutatakse kvalitatiivset uuringut. Suhtlussituatsiooni arvestamine. Sõnade erinevad rollid suulises ja kirjalikus kõnes. 28
· Üksiktähelepanekud argikeele sõnavarast, hääldusest ja morfoloogiast · Slängi kogumine ja uurimine Süsteemne uurimine 1990. Aastatest. Suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks TÜ suulise eesti keele korpus · kogutud 1997. aastast · ca 360 tundi (= ca 2 miljonit sõna) · Transkribeeritud ca 1 500 000 sõna, täppis ca 700 000 sõna · keelekorpus (linguistic corpus) · NB kõnekorpused (speech corpora) on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud korpused · avatud korpus, s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama · pragmaatiline korpus Kasutamine · Korpus jaguneb eri piirangutasemetega alaosadeks · uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel · Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse · Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 23.Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga.
la b io - transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? Soomeugri märkidest näited märgid, mida tead ja kirjelda, mida tähendab. Vajalik: häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate g lo ta a l tunnuste märkimiseks kõnes eri keelte foneetiliseks kirjeldamiseks ühtses raamistikus Soome-ugri transkriptsioon (SUT) soome-ugri keeleteadus kasutab Eemil Nestor Setälä häälduskirja Rahvusvahelise Foneetikaühingu tähestik (IPA = The International Phonetic Alphabet) Häälikud märgitakse nurksulgudesse [ ] Lisamärgid ehk diakriitilised märgid eriti täpse märkimise jaoks (nt häälikumärgi peal või all) 17. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vokaal hääl väljub takistusteta keele keskjoonelt,
· Süsteemne uurimine 1990.aastast: suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks. Meedium: otsesuhtlus, telefonisuhtlus, raadio/telesuhtlus, arvutisuhtlus. Argine ja avalik (sh ametlik suhtlus). Dialoog ja monoloog. Erineva murdetasutaga variandid, erineva sotsiaalse taustaga variandid TÜ suulise eesti keele korpus: kogutud 1997.aastast, transkribeeritud ca 1 700 000 sõna. Keelekorpused, kõnekorpused (on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud korpused), avatud korpus (s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama), pragmaatiline korpus Liigenduste aluseks 3 keelekasutust mõjutavat parameetrirühma: suhtlejate sotsiaalne ja dialektiline taust (suhtlejate omadused, mis annavad kokku registrid), suhtlusvaldkonnad, mis on seotud kindlate situatsioonitüüpidega (teenindus, lobisemine jms), peaaegu ainult spontaanne dialoog/polüloog
Normi järgimine ei ole kohustuslik. Normi rikkumist vormistatakse normist erinevalt ja tajutakse. Keskne uuritav nähtus on suhtlustegevus. Kirjeldatakse, mida suhtlejad ütlevad ja teevad, välditakse psühholoogilisi, seletatavaid kirjeldusi. TÜ suulise eesti keele korpus: · Kogutud 1997.aastast · Ca 360 tundi (= ca 2 mln sõna) · Transkribeeritud ca 1,5 mln sõna, täppis ca 700 000 sõna · Kõnekorpused on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud korpused · Avatud korpus, st ei ole ette nähtud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama · Liigenduse aluseks 3 keelekasutust mõjutavat parameetriarühma: o Suhtlejate sotsiaalne ja dialektiline taust o Suhtluse omadused, mis annavad kokku registri o Suhtlusvaldkond, mis on seotud kindlate situatsioonitüüpidega. Kasutamine: · Korpus jaguneb eri piirangutasemetaga alaosadeks
23. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Kvantitatiivne uurimine uuritakse mingit hulka, nt mingite sõnade esinemissagedust Kvalitatiivne uuring sõnade mikroanalüüs, uuritakse sõnade suhestumist. Analüüsib, miks on sõnades varieerumine/miks kasutatakse erisituatsioonides eri vorme. Suhtlussituatsiooni mõju suhtlusele. TÜ suulise kõne korpus kogutud al 1997, keelekorpus, kõnekorpus on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud spetsiaalsed korpused, avatud korpus, s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama, pragmaatiline korpus. Võimaldab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid. Suulise kõne uurimine käib läbi korpuste, mis transkribeeritakse. Mida aeg edasi, seda enam kasutatakse kvalitatiivset uuringut. Suhtlussituatsiooni arvestamine. Sõnade erinevad rollid suulises ja kirjalikus kõnes. 24
`k¨ ulg' liigitab enamus s~onastikke j¨argi osutavaks, 101 [ 94] aga piltm¨argiks, kuna `suur inimene' , kelle k¨ ulgedele on t~ommatud lisakriipsud on Shirakawa s~onul osutava m¨argina klassifitseerimiseks liiga konkreetne kujutis. 100 [ 94] m¨argib m¨arki `viis' kui osutavat, Shirakawa peab m¨arki foneetiliseks laenuks ja T¯od¯o toimetatud m¨argis~onastik [ 85] esitleb seda kui piltm¨arki. Osutavaid m¨arke loetakse kokku veidi u¨le saja.27 Piltm~oistelised m¨ argid Ideograafid v. ideogrammid, (com- pound ideographs). M¨argi elemendid on omavahel t¨ahenduslikult seotud pilt- v~oi osutavad m¨argid. Elementi, mis kannab endas m~ole- mat, nii foneetilist kui ka t¨ahenduslikku v~otit nimetatakse h¨a¨aldus-
ジョ〔音〕 ソ〔漢〕 すけ〔訓〕 たすかる〔訓〕 たす 7 364 -1 320 ける（たすく）〔訓〕 ✄ すき そ りょく ✂会意 ✁Koosneb kujutisest 且 ja samutiじょこう p˜olluharimisriistast 力. Alg-t¨ahenduseks kahe maaharimisriistaga maad harima 助耕. 〔説文〕peab m¨arki foneetiliseks, すき きょうどうこうさく h¨aa¨ ldusv˜otmena 且. 且 oli sirbi moodi riist, vanasti oli u¨ hisp˜olluharimise 共同耕作 じょほう そぜい juures rohu l˜oikamise t¨oo¨ kohustus 助法, mis oli kui k¨umnis 租税. 助 esineb h¨aa¨ ldusosutina じょ じょ
annaabi.ee 
