Minu veetlev leedi Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Tiina Toiger Tallinn 2009 Etendus toimus teisipäeval, 26. novembril, 2008 rahvusooperis Estonia. Muusikal kestis 3 tundi ja 15 minutit, algas kell 19.00 ning toimus eesti keeles ja kahes vaatluses. Osades: Eliza Doolittle, Covent Gardeni Lilleneiu- Janne Sevtsenko Henry Higgins, foneetikaprofessor- Raivo E. Tamm Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist- Väino Puura Mr Higgins, Henry Higginsi ema- Riina Airenne Mrs Pearce, Professor Higginsi majapidajanna- Helgi Sallo Alfred Doolittle, Eliza isa- Madis Milling Harry, Doolittle semu- Aare Kodasmaa
Minu veetlev leedi 3. aprillil käisin ma Estonia teatris vaatamas muusikali ,,Minu veetlev leedi". Lugu rääkis sellest, kuidas vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Tüdruk võetakse rikkasse perre ja ta suudab kiiresti omandada kõrgtaseme hariduse ja harituse. Peagi lahkub neiu erinevatel põhjustel perekonnast ja hakkab omaette elama. Mingi aja möödudes avastab tüdruk, et ta on armunud ühte perekonna liikmesse ja abiellub temaga.
Kontserdiarvustus Minu veetlev leedi 20.jaanuaril käisime klassiga Estonia ooperimajas vaatamas muusikali Minu veetlev leedi. Näidendi ''Minu veetlev leedi'' kirjutas Bernard Shaw. Esietendus toimus Ameerika Ühendriikides 1956 aastal. ''Minu veetlev leedi'' i tegevustik toimus Inglismaa tänavatel, kust inglise foneetikaprofessor Henry Higgins ''korjas üles'' lihtlabase lillemüüja Eliza, kellele püüti professori ja tema sõbra kolonel Pickerings'i abil õpetada kombeid, õiget inglise keelt ja viisakust. Eliza areng võttis küll aega, kuid muutused olid siiski märgatavad, lihtlabane lillemüüja suudeti ümber treenida inglise seltskonnadaamiks. Mulle meeldis, kuidas etenduses kasutati ära mitmekülgsust, loovust ning kuidas vaatajateni toodi mitmed tegevused läbi tantsu ja inimeste mõtted läbi
Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel kirjutatud muusikali" Minu veetlev leedi". Selle teatrietenduse lavastas Ago- Endrik Kerge. Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Peategelelasteks muusikalis olid tuntud laulvad draamanäitjelad kui ka Estonia enda solistid. Peategelase Eliza rollis oli näitleja Hele Kõre. Tema näitlemis ja laulmis oskus olid suurepärased
Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni, mida keegi oodata ei oska. Minu jaoks tegi etenduse eriti huvitavaks ja põnevaks asjaolu, et sain kuulda, kuidas
Tema muusikali "Tervitus kevadele" ja operetti "Tähtis daam" ei saatnud edu ning kibestunud helilooja pöördus restoranipianisti orjatööle tagasi. Ka koostöö Lerneriga polnud algul palju edukam. Loewe` meloodiatel oli ikka veel euroopalik raskepärasuse pitser küljes, ka polnud Lerneri libertod küllalt elegantsed ja vaimukad. Suurt edu tõi neile aga muusikal “Minu veetlev leedi”. "Minu veetlev leedi" põhineb Bernard Shaw` näidendi "Pygmalion" ainetel. Teose sisu: vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Kuid üks maailma populaarsemaid muusikale oleks võinud peaaegu et kirjutamata jääda, kui USA muusikalitööstuse ninamehed 1930ndate aastate keskel järjekindlalt Loewele ja
Vana teooria Eestlaste esivanemate algkodu asus idas kusagil Volga ja Kaama jõe ning Uurali mäestiku kesk- ja lõunaosa kandis. Selle teooria järgi elas seal umbes 8000 aastat tagasi üsna väikesearvuline rahvastik, kes kõneles meie ürgemakeelt - soome-ugri algkeelt. Tollest algkodust hakkasid inimesed aegamisi valguma peamiselt lääne poole ja umbes 5000 aastat tagasi jõuti siia Läänemere kallastele. Uus teooria Teooria vaimne isa on Turu ülikooli foneetikaprofessor Kalevi Wiik. Tema jünger Eestis on Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap: "Uuenduslikud fennougristid on seisukohal, et eestlased on põliselt, vähemalt 12 000 aastat elanud oma praegusel territooriumil. See põhimõtteline seisukoht välistab iganenud vaated suhteliselt hilisest idast saabumisest, mongolisegusest geneetilisest päritolust. Kogu Põhja-Euroopa vanim elanikkond on olnud igati tõenäoliselt soomeugrikeelne ning meie nn sugulaskeelte levikusuund on olnud
Mehed tänaval Rene Alas Arvo Kukka Lembit Poobus Paul-Johannes Purga Andre Amadeus Trumm Sisu: Vihmaudusel Londoni õhtul lahkub rahvas ooperimajast. Freddy Eynsford-Hill põrkab kokku lilleneiu Eliza Doolittle'iga, kes pillab oma lilled maha. Eliza toob kuuldavale mahlaka kokni-aksendiga sõnavalingu. Foneetikaprofessor Henry Higgins teeb märkmeid Eliza häälduse kohta, tõmmates sellega ümbritsevate inimeste ja kolonel Pickeringi tähelepanu. Higgins kiitleb Pickeringi ees, et suudab panna ükskõik millise tänavatüdruku kõnelema kui daami ja teda seejärel esitleda hertsoginnana. Kuna mõlemad mehed olid otsinud juhust teineteisega tuttavaks saada, siis lepitakse kokku, et Pickering jääb Higginsi juurde mõneks ajaks elama. Eliza, kes on meeste juttu pealtkuulanud, otsustab oma säästude
Campbelli kirjavahetus. Shaw esialgne kavatsus oli kirjutada näidend inglise foneetika teemal, millest ta oli kirglikult ja uuenduslikult huvitatud. Sellelt baasilt kasvas välja mitmeti avaram teos, mis on sügavalt humaanne ja mõtlemapanev, sealjuures nakatavalt sädelev ja lõbus komöödia selle sõna kõige paremas mõttes. Pygmalion oli kujur kreeka mütoloogias, kes iseenda loodud naisekujusse niivõrd armus, et palus jumalaid sellele hing sisse puhuda. Foneetikaprofessor Higgins korjab tänavalt üles lilleneiu Eliza ja teeb temast laitmatu hääldusega daami, kellesse ta kiindub ja kelle seltsi ta vajab. Puhkes I maailmasõda. Varsti pärast selle algust 1914. a avaldab Shaw suurt tähelepanu avaldanud artikli "Terve mõistus sõja vastu", kus ta väitis, et sõda käib vastu tervele inimmõistusele. Paljude hulgas kutsus see esile ägedat pahameelt. Sõdade põhimõtteline taunimine on end ilmutanud
USA trupp esitas muusikali ka Nõukogude Liidus, kes see samuti sooja vastuvõtu osaliseks sai ja mitme teatri mängukavva võeti. 5 Sisukokkuvõte I vaatus Vihmaudusel Londoni õhtul lahkub rahvas ooperimajast. Freddy Eynsford-Hill põrkab kokku lilleneiu Eliza Doolittle'iga, kes pillab oma lilled tänavale. Eliza toob kuuldavale mahlaka kokni-aktsendiga sõnavalingu. Foneetikaprofessor Henry Higgins teeb märkmeid Eliza häälduse kohta, tõmmates sellega ümbritsevate inimeste ja kolonel Pickeringi tähelepanu. Higgins kiitleb Pickering ees, et suudab panna ükskõik millised tänavatüdruku kõnelema kui daami ja teda seejärel kõrgseltskonnas hertsoginnaa pähe esitleda. Kuna mõlemad mehed on otsinud juhtust teineteisega tuttavaks saada, siis lepitakse kokku , et Pickering jääb Higginsi juurde mõneks ajaks elama
relvatöösturite mahhinatsioone. "Doktori dilemmas" (1906) käsitleb Shaw teaduse seisundit tänapäeva ühiskonnas ning teadlaskonna omavahelisi suhteid, arstide omakasupüüdlikkust, aga ka kunsti ja moraali probleemi. Kokku on G. B. Shaw kirjutanud 50 näidendit, enne Esimest maailmasõda jõudis ta kirjutada 29. Shaw ´ üheks populaarsemaks näidendiks võib kindlasti pidada armastuskomöödiat "Pygmalion" (1912), kus keskseteks tegelasteks on foneetikaprofessor Henry Higgins ning lihtrahva hulgast pärit neiu Eliza Doolittle. Eliza traagika saab alguse sellest, et väljakistuna oma sotsiaalsest keskkonnast, ei kuulu ta enam kuhugi. Näidendis on kujutatud inimese sisemise olemuse ja välise maneeri vastandlikkust, vastuolulisust ja nende omavahelist seost: Eliza väline maneer ja keelekasutus ei suuda varjata team pärinemist alamkihist, kuid tütarlapse sisemine lihtne ja aus olemus on kontrastiks professor Henry Higginsi hingelisele kasvatamatusele
annaabi.ee 
