(ebakorrapärane). Kui inimesel on südame talitluse häire, siis võib põhjusi olla mitmeid. 3. Punnsilmsus- silma munad on esilie tungivad, valged ehk skleerad on märgatavalt nähtavad. 4. Kaelal suurenenud kilpnääre ehk hõõtsik ehk struuma. 5. Käte värisemine ehk tremor. Seotus KNS ja neuromuskulaarse ülekandega, erutus on tõusnud. 6. Emotsionaalne labiilsus- emotsioonid muutuvad kergesti. Kilpnäärme kude- follikulaarrakud, kus on vedelik. Seal produtseeritakse T3, T4. Graves haiguse oletus- tekivad organismis autoantikehad, need seonudavad kilpnäärme vastavate retseptoridtega, stimuleerivad pidevalt kilpnäärme talitlust, sellest kilpnäärme hormoonide üleproduktsioon. Kilpnäärme alatalitlus Produtseeritakse kilpnäärme hormoone liiga vähe. 2 vormi: 1. Lapseeas esinev alatalitlus- gretinism, avaldub vaimses alaarengus (ei teki närvi kasvu faktoris piisavalt) ja kääbuskasvus
Kulg embrüonaalses ovaariumis ja testises on erinev. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nim. neid oogoonideks. Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine- nad alustavad 1. profaasi. Nüüd nim. neid rakke primaarseteks ootsüütideks. Ootsüüdid tekivad inimese embrüonaalses ovaariumis 3-8 lootekuul. Ootsüüdid jäävad pidama 1. profaasi suguküpsuse algusest kuni fertiilse ea lõpuni. Selgroogsete ovaariumis esinevad follikulaarrakud. Follikulaarakud paiknevad kihina ümber ootsüüdi. Follikulaarakud on ühenduses ootsüüdiga aukliiduste abil. Edasine meiootiline jagunemine (ootsüüdi küpsemine) toimub tsükliliselt suguhormoonide toimel. Igas tsüklis alustab küpsemist 3- 30 ootsüüti (inimesel), millest lõplikult küpseb ning ovuleeritakse vaid 1 (harva ka 2). Spermatogenees. Spermatogoonid tekivad samuti primaarsetest idurakkudest. Testistesse migratsioon varases embrüonaaleas.
Kilpnääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi sagarikeks. Struktuurseks ühikuks on kilpnäärme folliikul. Iga Iga sagariku parenhüüm moodustub kilpnäärme follikulitest. Folliikul on põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid. Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu. Kilpnääre toodab kolme hormooni: türoksiin ja trijoodtüroniin - reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi (follikulaarrakud sekreteerivad) ja kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset (parafollikuliaarrakud). 39. Seljaaju ehitus. Medulla spinalis. Seljaajukanalis paiknev KNS osa. Koosneb hall- ja valgeainest. Seljaaju koosneb 2 sümmeetrilisest poolest, mida ühendab komissuur. Seljaaju komissuur jaguneb kaheks. Tsentraalkanalist ülevalpool asub hallkomissuur (commissura grisea, moodustavad müeliniseerimata närvikiud). Allpool müeliniseeritud närvikiud valgekommissuuri (commissura alba). Seljaaju kahte
(ebakorrapärane). Kui inimesel on südame talitluse häire, siis võib põhjusi olla mitmeid. 3. Punnsilmsus- silma munad on esilie tungivad, valged ehk skleerad on märgatavalt nähtavad. 4. Kaelal suurenenud kilpnääre ehk hõõtsik ehk struuma. 5. Käte värisemine ehk tremor. Seotus KNS ja neuromuskulaarse ülekandega, erutus on tõusnud. 6. Emotsionaalne labiilsus- emotsioonid muutuvad kergesti. Kilpnäärme kude- follikulaarrakud, kus on vedelik. Seal produtseeritakse T3, T4. Graves haiguse oletus- tekivad organismis autoantikehad, need seonudavad kilpnäärme vastavate retseptoridtega, stimuleerivad pidevalt kilpnäärme talitlust, sellest kilpnäärme hormoonide üleproduktsioon. Kilpnäärme alatalitlus Produtseeritakse kilpnäärme hormoone liiga vähe. 2 vormi: 1. Lapseeas esinev alatalitlus- gretinism, avaldub vaimses alaarengus (ei teki närvi kasvu faktoris piisavalt) ja kääbuskasvus
valendikku täidab kolloid Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu Toodab kolme hormooni: türoksiin (tetrajoodtüroniin - T4) ja trijodotüroniin (T3) reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi, kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset Kilpnäärmes eristatakse kahte tüüpi epiteelirakke: Follikulaarsed endokrinotsüüdid e türeotsüüdid (follikulaarrakud, vooderdavad folliikuleid) Sünteesivad valgulisi komponente, mis väljutatakse folliikuli valendikku, kus lõpptulemusena moodustuvad hormoonid türoksiin T3 ja trijodotüroniin T4 – nende hormoonide põhifunktsiooniks on tõhustada rakkude metaboolset aktiivsust, stimuleerida rasva ja karbohüdraatide metabolismi ja vähendada organismi kaalu
kuid pärast kasvufaasi need eemalduvad ootsüüdist 2) alimentaarne oogenees abirakud on tihedalt seotud ootsüüdi kasvamise ja arenguga esmassuusetel: (putukad) areneb osa oogoonide järglasi toiterakkudeks (nutrimentaarne oogenees) teissuussetel loomadel (imetajad, linnud, kalad) on abirakud somaatilist päritolu folliikulepiteeli rakud (follikulaarne oogenees) 26. Folliikulid Funktsionaalsed anatoomilised struktuurid, milles arenevad ootsüüdid. Follikulaarrakud on kontaktis üksteise ja areneva ootsüüdiga läbi spetsiifiliste aukliiduste, vahendades läbi nende väikesi molekule (AH, cGMP) arenevasse ootsüüti. Oogoonid – Emassugurakkude eellasrakud, paljunevad mitootiliselt 27. Imetajate follikulaarne oogenees Emassugurakkude areng oogoonidest küpsete munarakkudeni. Abirakud on somaatilist päritolu folliikulepiteeli
annaabi.ee 
