1. Kõrvuta 19.saj ja 20.saj rahvaluule terminoloogiat, iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20.sajandil muutunud. Rahvaluule mõiste kujunes 19. sajandil kultuurimurrangu, rahvaluule aine rohkuse ja filoloogilise suuna domineerimise tõttu. 19. sajandi terminoloogia kujunes saksa keele mõjul, kui Hurt tõi oma kõnes terminitele eestikeelsed vasted. 20. sajandil käis käsitleti folkloorina tänapäevaseid nähtusi. Rahvaluule ei olnud enam mineviku ja ajalooga seotud, muutumisprotsess oli pidev. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on püsiv, korduv, kohanev, uuenev ja muutuv. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? Folkloori tunnuste abil, levivus ja teatud grupi olemasolu. 4. Kes on A. Dundesi järgi rahvas
(arvan ma) 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Folkloori kogumise ja säilitamisega (arhiivid), see annab võimaluse neid korduvalt vaadata, lugeda, kuulata. 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Folkloori „esimene elu“ algab sellest et folkloor eksisteerib elu loomuliku osana, seda ei mõtestata folkloorina ja loomine ei ole teadvustatud (ehk plaanitud või sihilik). Järgneb aga osaline teadvustamine mõne rühmasisese inimese poolt, mõne olulise inimese poolt grupis, kes teadvustab folkloori olulisust (kuid puudub vajadus defineerida oma tegevust folkloorina) ja tahab seda järgnevatele põlvedele ja teistele rühmaliikmetele edasi anda. Järgmiseks avastatakse see folkloor kellegi rühmavälise poolt ja seeläbi saab folkloor ka definitsiooni
Folkloristi töövahenditeks on vahetu jälgimine/osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli-ja videosalvestuste tegemine jne. 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu (I): 1. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: (idealiseeritud olukord, mitte reaalne), pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: Pärimusteadlikkuse sünd kogukonnas, folklooriliikide määratlemine ja äratundmine, pärimuse spetsialistide (nt šamaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel. Esimene elu (II): 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi, väline huvi õpetab oma traditsioone hindama, nt väärtuslik regilaul vs „saunanaiste lori“ 4
,,kirjaoskamatuid kirjaoskusega ühiskonnas" 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Ta on justkui kahe maailma vahendaja 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu: 1. Folkloori loomulik olemasolu pärimusühiskonnas pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 2. Folkloori osaline äratundmine seespoolt toimub folklooriliikide määratlemine ja äratundmine, pärimuse spetsialistide(samaanid) oluline roll teadlikkuse loomisel 3. Folkloori avastamine väljastpoolt väärtustatakse(väljastpoolt tulija) mõnd rühma pärimuskultuuri elementi, väline huvi õpetab oma traditsiooni hindama 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Teine elu: 14
protsessides, jälgib folkloori muutusi. Folklorist teeb ,,nähtamatust" folkloorist ,,nähtava", kirjandus on aga juba nö ,,nähtav". 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7.1.1.Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: - (idealiseeritud olukord, mitte reaalne) - Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 7.1.2 Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: - Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas - Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" - Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel 7.1.3. Folkloori avastamine väljaspoolt: - Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi - Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 7.1.4
protsessides, jälgib folkloori muutusi. Folklorist teeb ,,nähtamatust" folkloorist ,,nähtava", kirjandus on aga juba nö ,,nähtav". 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7.1.1.Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: - (idealiseeritud olukord, mitte reaalne) - Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 7.1.2 Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: - Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas - Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" - Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel 7.1.3. Folkloori avastamine väljaspoolt: - Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi - Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 7.1.4
Teine elu: arhiveeritud folkooriteoste kasutaine uutest kontekstides ja tähendusseostes Folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris; jagatus 22 järku (12 folkloori ,,esimese elu" etappi ja 10 ,,teise elu" etappi). Folklooriprotsessi ,,esimene elu" Folklooril loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: o Idealiseeritud olukord, mitte teaalne; o Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ehka sildistatud folkloorina. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt o Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas; o Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" o Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel. Folkloori avastamine väljastpoolt o Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma päimuskultuuri elementi; o Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama;
pole võimalik piltlikult öeldes tagasi kerida, sest iga esitus ja situatsioon on ainukordne. Folkloori esimese ehk loomuliku elu kaudu muudetakse „nähtamatu“ folkloor „nähtavaks“ 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi. Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 4. “Õige” folkloori määratlemine: Toimub uurija ja uuritava koosmõjus 5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: – Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada 6
vahetult ning osalevad ka ise selles, seejuures kogu protsessi pidevalt üles kirjutades või muud viisi jäädvustades (intervjuud, helisalvestused välitööd jne). Hiljem arhiveeritakse kogu info ja sellest saabki nähtav folkloor. 8. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas. Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. Idealiseeritud olukord, mitte reaalne. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt. Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees. Pärimuse spetsialistide (preestrid, teadjad jt) oluline roll teadlikkuse loomisel. 1. Folkloori avastamine väljastpoolt. Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi. Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama (nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lori"). 2. ,,Õige folkloori määratlemine
annaabi.ee 
