Kontserdiarvustus: Curly Strings ja Mari Jürjens “Kohe näha, et vanad sõbrad”
Lavakujundus oli antud kontserdi puhul väga lihtne ja visuaalselt soe, hubane. Lava keskosa katsid
vaibad, millel olid vanamoodsed põrandalambid, tool ning instrumendid. Kasutati enamasti sooje toone
- punase ja tumekollase segu. Koos Curly Stringsi traditsiooniliseks kujunenud heleda ja soliidse stiili
ja Mari Jürjensi tagasihoidlikusega näis see kõik värvide poolest nagu stseen mõnest romantilisest
Prantsuse filmist, mida saatis mahe akustiline folkjuurtega muusika. Harjumatu oli sellist seadet kohata
Rahvusooper Estonia laval ning seda detaili tõid välja ka artistid, kes pidid tagasihoidlikut publikut
innustama kaasa elama. Mari Jürjensi esituse ajal olin lummatud tema loomingust. Tema lugude
meloodiad on väga lihtsa ülesehitusega, kuid väga hingestatud ja neid saadavad poeetilised, kaunid
sõnad. Curly Stringsi looming on positiivne ning positiivsust kiirgas lavalt ka silmnähtavalt saali.