ning tekivad häired. Seda nimetataksegi lähedale vaatamise stressiks. Silmalihastes tekivad krambid ning inimene tajub silmade väsimist, peavalu ja mõnikord kahelinägemist. Samuti langeb pisaravedeliku produktsioon, mille tulemusena silmad kuivavad, kipitavad ning sageli muutuvad valulikuks.) Kui stressifaktor püsib, kohanevad silmad lõpuks antud situatsiooniga. Tsiliaarlihased lukustavad silmade läätsed kumerasse akommodatsiooniasendisse nii, et nad fokusseerivad lähemal asuvaid objekte kergemini. Samamoodi toimivad välised silmalihased silmamunadega. Kuna sellisel juhul muutub silmalihaste töö efektiivsemaks lähiulatuses, siis väheneb võime fokuseerida kaugeid objekte ning inimesest kujuneb müoop. 4.5. Liigne televiisori vaatamine Uurimised on näidanud, et kaasaegsed televiisorid on inimese tervisele täiesti ohutud. Spetsiaalsed teoreetilised arvestused on näidanud, et röntgenikiirgus, mis tekib
Mahulised objektid lõigatakse õhukesteks lõikudeks ja seejärel vähendatakse paksust veelgi elektrokeemilise voi ioonsöövitamisega. Elektronid suudavad tungida läbi ainest paksusega umbes 100 nm. 7. Kui suur vaakum on elektronmikroskoobi kolonnis? Kaheastmeline eelvaakum (10-2 torri) tekitatakse rotatsioonpumbaga. Kõrgvaakum tekitatakse õlidifusioonpumbaga (10-5torri). 8. Kuidas koondatakse ja hajutatakse elektronkiirt? Elektronmagnetilised läätsed fokusseerivad paralleelsed kiired mingile kindlale punktile optilisel teljel. Seega vastavalt vajadusel nad kas koondavad või hoopis hajutavad elektonmikroskoobi kolonni läbivat elektronkiirt. 9. Kuidas määratakse suurendust TEMs? Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 10. Kuidas saab märga objekti uurida elektronmikroskoobis?
Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silma osad: *pimetähn *lääts *optiline närv *reetina Valguse tajumine toimub rakkude abil, mida nimetatakse fotoretseptoriteks. Need asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja. Vikerkest ehk iiris on ringikujuline silelihas, mis ümbritseb pupilli ava, mille kaudu valgus siseneb. Sarvkest ja lääts fokusseerivad samamoodi nagu kaamera lääts. Võrkkestal on kahte tüüpi retseptorrakke – kepikesed( reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reag tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkelt fooveal (umbkaudu võrkkesta keskel asuv piirkond, nägemisteravus on suurim). Kepikesi ei asu fooveal üldse. Asuvad võrkestade servadel ja neid seal palju rohkem
Elektronkiiretoru kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani osa siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. CRT tööpõhimõte: a).Esmalt kuumutatakse CRT tagaotsas asuvat küttekeha- see tõstab katoodi temperatuuri. Katood ise on kaetud ainega, mis kõrgetel temperatuuridel emiteerib elektrone. b). Elektronkiiretoru eesotsas tekitatud kõrgepinge toimel hakkavad elektronid liikuma ekraani suunas. Fokusseerivad plaadid koondavad elektronide voo ühtlaseks kiireks. d). Fokuseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutusmähise abil vajaliku punktini ekraanil. d).Ekraan on kaetud luminofooriga, mis hakkab helendama elektronkiire toimel. Mida intensiivsem elektronide voog, seda heledam luminofoor. *Vedelkristall (Liquid Crystal Display) kuvar- LCD kuvarid on üldiselt kahel põhimõttel: nemaatilised ning twisted effektil põhinevad. LCD kuvari tööpõhimõte: a)
) sisestruktuuri. Selles mudelis info võetakse vastu, seejärel "lastakse läbi" mudeli ning selle ,,läbijooksutamise" käigus jätab ta mudelisse oma jäljed. Need jäljed muudavad seoste tugevust mudeli ühikute vahel. Mälujälg võib jaotuda läbi paljude ühenduste. Tänu sellele on salvestatud info (näiteks sõbra nimi) sisuliselt adresseeritav. See tähendab, et me saame info mälust kätte tema erinevate omaduste (pilt, aadress, amet, hobid jms.) alusel. Seejuures hõlbustavad (fokusseerivad) erinevate omaduste kombinatsioonid mäluotsingut tugevasti. Seega esindavad paralleelse hajutatud töötluse mudeli kohaselt infot mälus arvukad seosed ühikute vahel. Kui meil on oma sõbrast palju erinevaid mälestusi, siis aktiveeritakse tema nime meenutamisel kõik mälestused, millega antud omadus seostub. Aktiveerimine võib tähendada ka pidurdusi: kui sõber on mees, pidurdab tema nime otsimine kõik võimalikud otsingud seoses naissooga.
Kui aga tuua võrdluseks õpetaja ja õpilased, siis giidi võibki võrrelda õpetajana ja turiste õpilastena. Kuid selle rolli osas tuleb giidil ka ettevaatlik olla, et mitte lämmatada külalist info ja teadmistega, vaid pigem tuleb äratada õppijas uudishimu ja avada nende silmi. Kasuks tuleb pedagoogiline teadmine ja täiskasvanute õpetamise eripära. Giidi tegevuses fokusseerivad nii külastaja , kohalik kultuur ja vaatamisväärsused kui ka terviklik reisikogemus/külastuselamus. Tõeliselt hea giid tunnetab gruppi, grupi ootusi ja vajadusi ning on suuteline saavutama ühenduskanali inimeste südamete, iseenda ning ümbritseva keskkonna vahel. 154. Ekskursiooni korraldamine Olulise oskusena tuleb lisada oskuste jadasse ka tänases päevas ekskursiooni korraldamine. Möödanikuks hakkab saama olukord, kus giid saab reisibüroolt (tellijalt)
annaabi.ee 
