49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all. Pöördellipsoid (ellipsi pöörlemisel ümber Kaldkruvipind- tekib sirgjoone telje), pöördparaboloid (parabooli kruvijoonelisel liikumisel kui sirgjoon pöörlemisel ümber oma telje), kahekatteline lõikab igas oma asendis pinna telge ühe ja hüperboloid (hüperbooli pöörlemisel ümber sama teravnurga all. oma fokaaltelje, hüperbooli kumbki haru 59. Kuidas tekib tsükliline pind? Tekib püsiva tekitab ühe poole (katte), mis on teisest või muutuva raadiusega ringjoone suvalisel eraldatud), ühekatteline pöördhüperboloid- liikumisel. Tema st saab läbi panna tekib hüperbooli pöörlemisel ümber oma tasapinna alati nii, et ta lõokab seda mööda kaastelje), pöördsilinder (kahe sirge ringjoont.
tasapindadega. Paralleel - pöördpinna lõiked telje risttasapindadega. 48. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. 1. Pöördellipsoid (ellipsi pöörlemisel ümber telje), 2. pöördparaboloid (parabooli pöörlemisel ümber oma telje), 3.1 kahekatteline pöördhüperboloid (hüperbooli pöörlemisel ümber oma fokaaltelje, hüperbooli kumbki haru tekitab ühe poole (katte), mis on teisest eraldatud), 3.2 ühekatteline pöördhüperboloid- tekib hüperbooli pöörlemisel ümber oma kaastelje, 3.3 pöördsilinder (kahe sirge pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje), 3.4 pöördkoonus- kahe lõikuva sirge pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje (sirgete lõikepunkt on koonuse tipuks). 50. Kuidas tekib rõngaspind
tasapindadega. Paralleel- pöördpinna lõiked telje risttasapindadega. 48. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. 1. Pöördellipsoid (ellipsi pöörlemisel ümber telje), 2. pöördparaboloid (parabooli pöörlemisel ümber oma telje), 3. kahekatteline hüperboloid (hüperbooli pöörlemisel ümber oma fokaaltelje, hüperbooli kumbki haru tekitab ühe poole (katte), mis on teisest eraldatud), 4. ühekatteline pöördhüperboloid- tekib hüperbooli pöörlemisel ümber oma kaastelje, 5. pöördsilinder (kahe sirge pöörlmisel ümber oma sümmeetriatelje), 6. pöördkoonus- kahe lõikuva sirge pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje (sirgete lõikepunkt on koonuse tipuks). 50. Kuidas tekib rõngaspind
ümber oma telje) (hüperbooli pöörlemine ümber oma pöörlemine ümber nende kaastelje) sümmeetriatelje) pöördparaboloid (parabooli kahekatteline pöördhüperboloid pöördkoonus (kahe lõikuva sirge pöörleminel ümber oma telje) (hüperbooli pöörlemine ümber oma pöörlemine ümber nende fokaaltelje, kus hüperbooli kumbki sümmeetriatelje, kus sirgete haru tekitab ühe poole (katte)) lõikepunkt on koonuse tipuks) 106) Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud). 107) Kuidas tekib rõngaspind? Püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje. 108) Skitseerige rõngaspind kaksvaates
pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid silindriline; kolmnurgad kooniline. 104. Kuidas tekib teist järku pöördpind? tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeertiatelje. 105. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. pöördellipsoid (ja sfäärringi): ellipsi pöörlemisel ümber oma telje. pöördparaboloid: parabooli pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. kahekatteline pöördhüperboloid: hüperbooli pöörlemisel ümber fokaaltelje ühekatteline pöördhüperboloid:hüperbooli pöörlemisel ümber kaastelje pöördsilinder: 2 paralleelse sirge pöörlemisel ümber nende sümmetriatelje pöördkoonus: 2 lõikuva sirgjoone pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje 106. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud). 107. Kuidas tekib rõngaspind? Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil
annaabi.ee 
