38. Läätse põhelemendid. Joonis. 39. Millal nimetatakse läätse õhukeseks läätseks? Läätse nim õhukeseks läätseks kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ja eseme kaugusega võrreldes kaduvväike. 40. Mida nim läätse fookuseks? Läätse fookuseks nim punkti läätse optilisel peateljel, kus lõikuvad pärast murdumist kumerläätses kõik need valguskiired, mis langevad läätsele paralleelselt optilise peateljega. 41. Mida nim läätse fokaaltasandiks? Fokaaltasandiks nim tasandit, mis on risti optilise peateljega ja läbib fookust. 42. Kujutise konstrueerimisel läätses kasutatavad kiired. 1) Kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, murdub läbi fookuse. 2) Kiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, murdub paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb läätsele läbi optilise keskpunkti, ei murdu. 43. Osata konstrueerida kujutist kumerläätses, kui ese asetseb kaugemal kui 2F; 2F kaugusel; F ja 2F vahel; F ja läätse vahel. 44
vastav murdumisnurk on 90o. 37. Läätseks nimetatakse kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. 39. Kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ning eseme kaugusega võrreldes korduvalt väike, siis nimetatakse läätse õhukeseks läätseks. 40. Läätse fookuseks nimetatakse punkti läätse optilisel peateljel, kus lõikuvad läätsele paralleelselt optilise peateljega langevad valguskiired pärast murdumist. 41. Läätse fokaaltasandiks nimetatakse tasandit, mis on risti optilise peateljega ja mis läbib läätse fookust. 42. Kujutise konstrueerimisel läätses kasutatakse nn mugavaid kiiri: 1.kiir, mis langeb läätse optilise peateljega paralleelselt, murdub läbi fookuse 2.kiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, murdub paralleelelt optilise peateljega 3. kiir, mis langeb optilisse keskpunkti, ei murdu. 47. Läätse suurendusseks nimetatakse kujutise ja eseme joonmõõtmelist suhet.
2) nõgusläätsed-hajutavad-keskelt õhemad kui äärtest. Jag: kaksiknõgusad , tasanõgusad , kumernõgusad . 39. Läätse nim. õhukeseks läätseks siis, kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ning eseme kaugusega võrreldes kaduvväike. 40. Läätse fookuseks nim. punkti läätse optilisel peateljel, milles lõikuvad optilise peateljega paralleelsed langevad kiired pärast koondavas läätses murdumist. 41. Läätse fokaaltasandiks nim. tasandit, mis on risti optilise peateljega ja läbib läätse fookust. 42. Kujutise konstrueerimisel läätses kasutatavad kiired: 1) valguskiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, murdub läbi fookuse. 2) valguskiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, murdub paralleelselt optilise peateljega. 3) valguskiir, mis langeb läätse optilisse keskpunkti, ei murdu. 47. Läätse suurendus on füüs. suurus, mis näitab, mitu korda erinevad kujutise mõõtmed
Pilu asub läätse fookuses ja kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk, mis suunatakse prismale. Prismas toimub valguse dispersioon, see tähendab, et erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Kuna prismale langesid kõik valguslained ühesuguse nurga all (paralleelne valgusvihk), siis väljuvad prismast erivärvilised paralleelsed valgusvihud. Need koondatakse läätsega ühte tasandisse, mis asub läätsest fookuskaugusel. Seda tasandit nimetatakse fokaaltasandiks. Fokaaltasandis tekkiva spektri vaatlemiseks on seal mattklaas. Spektri jäädvustamiseks võib mattklaasi asemele panna fotoplaadi või filmi. Sellist spektraalaparaati nimetatakse spektrograafiks. Kui spektrit ei fotografeerita, vaid registreeritakse mõnel muul viisil (näiteks elektriliselt), siis nimetatakse aparaati spektromeetriks. Kui teise läätse asemel kasutatakse pikksilma, kutsutakse aparaati spektroskoobiks. Sprektite liigid
2. Defineerige mõisted: läätse optiline telg ja peatelg, optiline keskpunkt, fookus, fokaaltasand. Läätse optiliseks teljeks nimetatakse läätse kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte läbivat sirget nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Läätse optiline keskpunkt on punkt läätse optilisel peateljel, mida kiir läbib oma suunda muutmata. Fookuseks nimetatakse valgusvihu koondumise kohts läätse optilisel peateljel. Fokaaltasandiks nimetatakse tasandit, mis on risti läätse peateljega ja asub kaugusel . 3. Mida nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks ja millistes ühikutes seda mõõdetakse? Optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus, optilist tugevust mõõdetakse dioptriates. 1 dioptria 1dptr 4. Millest sõltub läätse fookuskaugus? Fookuskaugus on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskaugus sõltub läätse materjalist ja läätse pinna kujust
duvad pärast läätse läbimist ja lõikuvad peatelje punktis, mida nime- tatakse kumerläätse fookuseks F . Nõgusläätsele optilise peatelje- ga paralleelselt langevad kiired hajuvad pärast läätse läbimist, kuid nende kiirte pikendused lõikuvad peatelje punktis, mida nimetatakse nõgusläätse fookuseks ehk näivaks fookuseks F 0 . Tasandit, mis läbib fookust ja mis on risti optilise peateljega, nime- tatakse fokaaltasandiks. Kõik läätsele langevad paralleelsed kiirte- kimbud koonduvad mingis fokaaltasandi punktis. Selle punkti asuko- ha määrab läätse keskpunkti läbiva kiire lõikepunkt fokaaltasandiga. Eelöeldu kehtib ka näiva fookuse korral. Fookuse või näiva fookuse kaugust läätsest, mõõdetuna piki opti- list peatelge nimetatakse fookuskauguseks. Nõgusläätse fookus- kaugust loetakse negatiivseks.
asumine samal sirgel. Tsentreeritud optiline süsteem: kõigi läätsede kõverustsentrid asuvad ühel sirgel. Ühist telge nimetatakse süsteemi peateljeks. Punkti, kus peateljega paralleelsed kiired lõikavad pärast murdumist peatelge, nim. pinna fookuseks, seda punkti läbivat ja peateljega ristuvat tasapinda nimetatakse fokaaltasandiks. Optilise pinna fokaaltasand ja fookus. Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Fookusekaugus defineeritakse analoogiliselt optilise pinna omaga: 1)fookus on punkt optilisel teljel, kuhu koonduvad teljega paralleelsed kiired; 2)fookusekaugus on fookuse kaugus läätse (süsteemi viimase, fookusele lähima elemendi) tasandist. Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille
asumine samal sirgel. Tsentreeritud optiline süsteem: kõigi läätsede kõverustsentrid asuvad ühel sirgel. Ühist telge nimetatakse süsteemi peateljeks. Punkti, kus peateljega paralleelsed kiired lõikavad pärast murdumist peatelge, nim. pinna fookuseks, seda punkti läbivat ja peateljega ristuvat tasapinda nimetatakse fokaaltasandiks. Optilise pinna fokaaltasand ja fookus. Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Fookusekaugus defineeritakse analoogiliselt optilise pinna omaga: 1)fookus on punkt optilisel teljel, kuhu koonduvad teljega paralleelsed kiired; 2)fookusekaugus on fookuse kaugus läätse (süsteemi viimase, fookusele lähima elemendi) tasandist. Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille
paralleelne kiir tasandisse, millel asub ka peatelg. See aga tähendab, et kiir pärast murdumist/peegeldust lõikub peateljega, kusjuures lõikepunkti asukoht sõltub nii murdumisnäitajast kui pinna kõverusest. · Punkti, kus peateljega paralleelsed kiired lõikavad pärast murdumist peatelge, nim. pinna fookuseks, · seda punkti läbivat ja peateljega ristuvat tasapinda nimetatakse fokaaltasandiks. Optilise pinna fokaaltasand ja fookus. Kui kiir murdub/peegeldub peateljest eemale, leitakse fookus kiire pikendusel. Loomulikult on teisel pool murdvat pinda veel üks fokaaltasand (aga peegli korral?). · Fokaaltasandid on esimene paar süsteemi põhitasanditest. · Teise paari moodustavad peatasandid - tasandid, milles asuvate esemete kujutised süsteemis on esemetega ühesuurused.
annaabi.ee 
