Punkti O nimetatakse hüperbooli keskpunktiks. Tipud Näeme, et fookusi läbiv sümmeetriatelg lõikab hüperbooli kahes punktis, andes kaks tippu A, B. Vaatamata sellele, et teine sümmeetriatelg ei lõika hüperbooli, defineerime kaks punkti sellel sümmeetriateljel C(0, b), D(0, −b). Nimetame neid punkte hüperbooli ebatippudeks ehk imaginaarseteks tippudeks Hüperbooli ekstsentrilisus Fokaalparameeter Fokaalraadiused arvusid r1, r2 nimetatakse punkti P fokaalraadiusteks Juhtsirged Sirgeid l1, l2, mis on paralleelsed y-koordinaatteljega ja on määratud võrranditega nimetatakse hüperbooli juhtsirgeteks. Teljed Lõigu AB pikkust nimetatakse hüperbooli reaalteljeks. Nimetame telge CD imaginaarteljeks Poolteljed Nelja lõiku AO, OB ja CO, OD ning nende pikkusi a ja b nimetame hüperbooli pooltelgedeks 13 Asümptoodid Sirgeid s1, s2, mis on määratud võrranditega
8.Kui c=0, siis e=0 ja ellipsi fookused langevad kokku: ellips muutub ringjooneks. 9. Kui ellipsi ekstsenrilisus läheneb 1:le, on ellipsi fookused suurema telje äärepunktide lähedal ja b nulli lähedal. Ellips on üpris lame. II järku jooned. Hüperbool Def. Hüperbool on tasapinna R2 nende punktide hulk, millede jaoks kauguste vahe kahest antud punktist F1 ja F2, mida nimetatakse fookusteks, on konstantne. Kaugusi F1P ja PF2 nimetame hüperbooli fokaalraadiusteks. Hüperbooli kanooniline võrrand x2/a2-y2/b2=1. Hüperbooli omadused: 1. Hüperbooli iga punkti P(x,y) jaoks xa või x-a (sest x2/a2=1+y2/b2). Seega koosneb hüperbool kahest harust. 2. Hüperbooli ja x-telje lõikepunkti leidmiseks tuleb lahendada võrrandisüsteem x2/a2-y2/b2=1 ja y=0 x2/a2=1 x2=a2. Seega üks haru üks lõikab x-telge punktis (- a, 0) ja teine punktis (a, 0). Neid punkte kutsutakse hüperbooli tippudeks. Tippude vahelist lõiku
annaabi.ee 
