linna vedasid. Arhailisel perioodil vormiti kangelaseeopseid. ,,Ilias"- Achilleuse ja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj Ilmesid tsivilisatsiooni põhitunnused- elanikkonna kasv, linnad, rikas ülemkiht, tihedad sidemed välismaailmaga. 8.saj vanimad tõendid alfabeedi kohta, kujundati foiniikia tähestiku põhjal, 24 tähemärki. Kreeklased suhtlesid sel ajal foiniiklastega. Käsitöölised võtsid idamaadest malli. 8. saj kolonisatsioon- Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannikul. Põhjuseks oli põllumaa vähesus emamaal. Kolooniatest said jõukad linnad. Tekkis rahvuslik ühtekuuluvustunne- ühised jumalad, samad murded. Tunnet suurendas 5. saj eKr võitlus pärslaste vastu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid barbariteks. Pidasid end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele on aga
käis, pärast aastatuhandeid piinlemist surmas Herakles oma noolega kotka ja vabastas Prometheuse . TEEMAD · Kreeta-Mükeene kõrgkultuur Kreeta saarel kujunes üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure. Kreetas olid suurepärased lossid, millest tähtsaim oli Knossos. Kreetlastel oli ka oma kiri, mida ei osata lugeda tänapäeval.Teadlased on kindlad et kreetlased olid head meresõitjad, neil oli kaubavahetus foiniiklastega, egiptlastega ja babüloonlastega. Kreeklased jäid Kreetast natuke maha, kuid peagi jõudsid järgi ja nii tuli ka neil mükeene loss. Kreeklased õppisid palju kreetlastel ja nende kultuur on väga sarnane, seetõttu nimetatakse ka kreeta saare ja kreeklaste kultuuri kokkuvõtvalt Kreeta-Mükeene kultuuriks. · Homerose eeposed - Kuigi mükeene kõrgkultuur oli hävinud meeldis hellenitele
arvatakse et ta oli teise jumalanna peamine ohvriloom. Vana-kreeka ühiskond- Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne. Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid, Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega-Kaubasuhted foiniiklastega, Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur- Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju
Vana-Rooma 1. Iseloomustage Itaalia geograafilisi olusid ja võrrelge neid Kreekaga. Kaart! Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja tasandikke oli rohkem, rannajoon polnud nii liigendatud, liikusid pigem maismaad mööda ja tegelesid peamiselt põlluharimisega. 2. Kes olid etruskid? Milline oli nende tähtsus Rooma ajaloos? Etruskid elasid Etruurias. Võtsid üle Kreeka tähestiku. Päritolu tundmatu. Said läbi kreeklaste ja foiniiklastega. Head meresõitjad ja kaupmehed. Tähtis ennustuskunst ja usk surmajärgsesse ellu. Edendasid linnaelu ja kaubandust. 3. Legendid ja lendlaused. Mida tähendasid, kuidas tekkisid? a) "Haned päästsid Rooma" - b) Legend Romulusest ja Remusest kaksikvennad visati emahundi hoole alla, kasvasid suureks, Romulus hakkas vennaga ehitama linna, siis aga tappis Remuse ja tema järgi pandi nimi Rooma. c) "Pyrrhose võit" edu saavutamine ränga hinnaga.
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks
Kuna viimane on dešifreeritud, saame kirjalike allikate põhjal teha järeldusi ka Mükeene bürokraatliku lossimajanduse kohta. Tumedal ajajärgul kiri unustati. Nii tumedal ajajärgul kui ka arhailisel perioodil rajasid hellenid aktiivselt kolooniaid ehk asumaid, näiteks Sitsiilasse 734 eKr. Kolonisatsiooni eeldus oli asjaolu, et kreeklased olid head meresõitjad ning otsene väljarände põhjus heade põllumaade nappus Balkanil. Kolonisatsiooni käigus puutusid hellenid kokku foiniiklastega. Foiniikia tähestiku baasil lõid hellenid 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr oma alfabeedi. Kuna alfabeet – tähestikkiri – oli kergesti õpitav, siis tagas see kõrgema kirjaoskuse protsendi rahva hulgas. Kreeka tähestikust on omakorda arenenud nii ladina tähestik, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestik. Kirja kasutuselevõtt andis võimaluse talletada hellenite vaimuvara, mis on roomlaste ja araablaste kaudu jõudnud tänapäeva lugejateni. Näiteks on
sajandist eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks olid saanud linnad. 8.sajandil hakkasid Kreeklastel kujunema linnriigid. Mitmes linnriigis vaikselt hakati käsile võtma seaduste üleskirjutamisi sellega oldi antud ühiskonna sisemisele ehitusele ja õigukorraldusele kindlamad ja selgemad piirjooned. Olid tekkinud tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Saades merel neile võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutuseni. Kreeka käsitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili. Samuti 8. Sajandil algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmbas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse,Sitsiiliasse,Prantsusmaale,Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaagu kogu
* Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge 3. Kreeka-Pärsia sõjad * 6 saj ekr kujunes Lähis-Idas suur Pärsia riik, mis alistas oma võimule ka Väike-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad.
Nende lähestikus asusid ka templid, kus toimusid ohverdused. 8 saj. Ekr hakkavad Kreeklased rajama asumaid. Üks põhjusteks oli see, et rahva arv oli juba nii suureks kasvanud. Kolooniaid rajati musta mere äärde, Sitsiiliasse ja ka Prantsusmaa ja Hispaania aladele. Kaubanduses veeti sisse palju teravilja, luksusesemeid,orje. Välja veeti oliiviõli,veini, ja igasugu käsitöö tooteid. Kauplemise tõhustamiseks võeti kasutusele hõberaha. Kiri Tänu kaubandussuhetele juhtuti kokku palju foiniiklastega ja hakati kasutama ka foiniikia tähestiku. Kreeklased võtsid üle selle tähestiku, tähtede nimed jäid samaksl, aga lisati vokaale. Nende versiooni tähestikust hakati kutsuma Alfabeediks. Aristokraatia tähendab parimate võimu. Sümpoosium tähendab otsetõlkes koosjoomingut, aga muidu on see pidulik söömaaeg. Kahjuks oli aristokraatide hulgas palju pederaste. Foiniikia ja Iisrael Kreeka ja mükeene kultuur Arhailised ajajärgud Maddness??????????????? THIS ..... IS ....
seadused, mis andsid linnriigi koosp�simisele piirjooned tuli ette riigip��rdeid ja v�imuhaaramisi Sparta t�usis v�imsamaks linnriigiks L�una-Kreekas Ateenas l�petas Solon aristokraatia ja kehtestati demokraatlik riigikord *********************************************************************************** ******* ARHAILISE & KLASSIKALISE PERIOODI ELUOLU Kasvas elanikkonna arvukus, tekkisid linnad ja kerkis esile rikas �lemkiht. Taastusid tihedad sidemed v�lismaailmaga (eriti foiniiklastega). Kolonisatsiooni tekkega hakkasid kreeklased kodumaalt v�lja r�ndama ja rajama uusi asualid Sitsiiliasse ja Itaaliasse. V�ljar�nne on tingitud sellest, et p�lluharimismaad j�i v�heseks, aga ka vajadus raua j�rele. Kolooniatest said rahvarohked ja rikkad linnad. �htekuuluvustunne: austati �htseid jumalaid ja k�neldi samasid murdeid. Kreeklased nimetasid end helleniteks, k�iki teisi rahvaid aga barbariteks. Vanimad t�endid Kreeka t�hestiku e
uskusid meeldivasse ja ihaldusväärsesse surmajärgsusesse . Tegeleti ennustamisega : võeti üle idamaade ohvrilooma sisikonna järgi ennustamine, vaadeldi lindude lenda, äikest, müristamise . Nad jäädvustasid oma rituaalid pühadesse tekstidesse ja neil kujunes välja teadus vastavate juhiste ja loomamakse kujutavate näitlike mudelitega. 8.-6. sajand eKr olid nad Itaalia mõjuvõimsaim rahvas . Nad domineerisid Põhja- ja Kesk-Itaalias ja võitlesid foiniiklastega Sardiinia ja Korsika saarte pärast . Nad edendasid kõikjal oma mõjupiirkonnas linnaelu ja kaubandust .Ka rooma riigi ja riikluse kujunemisel etendasid nad suurt tähtsust . 5.sajandist eKr langesid nad Rooma riigi võimu alla. 22.3 Rooma riigi tekkimine . Rooma asub Kesk-Iaalias Tiberi jõe alamjooksulkus tollajal oli Latiumi maakond . Kõigepealt asustati kõrgendikud ja Apenniini poolsaare eelmäestiku poolsed alad
3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki
Rahvad · Latiinid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Kuna paiknesid Kesk-Itaalias, rajasid seitsmele künkale Rooma linna ja seega olid nemad otsesed Rooma riigi elanike eelkäijad. · Gallid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Paiknesid tänapäeva Põhja-Itaalia ja Prantsusmaa aladel. · Etruskid - asustasid piirkonna poolsaare loodeosas, linnriigid saavutasid tänu tihedale suhtlemisele kreeklaste ja foiniiklastega kõrge kultuuritaseme. Võeti üle foiniikia tähestik, ehitati uhkeid hauakambreid. 7.-6. saj oli kõige tugevam rahvas kogu poolsaarel. Kuigi nad langesid 5. sajandil järk-järgult tugevneva Rooma riigi võimu alla, mõjutas nende kultuur ka edaspidi tugevasti Rooma oma. Rooma riigi kujunemine · Kokkulepe gallidega 4. saj eKr · Kesk-Itaalia · Kreeklastelt Lõuna-Itaalia · Kartaago alad · Makedoonia alad · 1
b. Tekkisid polised Kreeka linnriigid · Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. · Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. · Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. · Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. · Külad ja rikaste maamajad. c. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: · Kaubasuhted foiniiklastega. · Kultuurisaavutuste ülevõtmine. d. Kolonisatsioon: · Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. · Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. e. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): · Aluseks Foiniikia tähestik. · Lisati juurde täishäälikud. · Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. · Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. 2. Ühiskonna struktuur a
o Arhailine ajajärk - u 800-500 eKr, alates 8. saj. eKr uuesti tsivilisatsiooni tunnused linnad kui keskused, sõltumatute linnriikide teke, uuesti võeti kasutusele kiri (tähestik foiniiklaste eeskujul), aristokraatia esiletõus, seaduste üleskirjutamine, kõrgtasemel kultuuriväärtused, Homerose eeposed, rahvaarvu kasv, kolooniate rajamine Vahemerel, Mustal merel, kaubavahetuse areng (tihedad kontaktid foiniiklastega), metallraha kasutuselevõtt, ühtne keel ja kultuur, ühised kultuskeskused, esimesed olümpiamängud - 776 eKr o Klassikaline ajajärk - u 500-338 eKr, sõjad Pärsiaga u 500-449 eKr Dareiose retk Ateena vastu - 490 eKr Maratoni lahing, Xerxese retk - 480 eKr Salamise lahing, Sparta ja Ateena esiletõus Sparta Peloponnesose Liit Ateena Ateena Mereliit Perikles
põllumajanduses ainult karja kasvatamisega. Elamis viis sarnanes sugukondlikule korrale. Kontaktid naabritega olid katkenud, elati täiesti omaette. Basileus - ülik. Proqustese säng - piinamis pink, mis lõikas pea maha. 1.4 ARHAILNE AJAJÄRK. VIII-VI SAJAND EKR. 8. sajandil algas majanduse ja kultuuri kiire areng. Kreeklased hakkasid uuesti meritis sõitma. Mesopotaamias oli parajasti tugevnenud Assüüria. Foiniiklaste poolt rajatud linnad hakkasid kiiresti arenema. Kreeklased olid foiniiklastega heades suhetes. Foiniiklastelt õppisid kreeklased meresõitmist ja said ka tähestiku, mille põhjal koostasid enda oma, mis sisaldas 24 tähemärki. Tekkinud kirjaoskus levis kiiresti. Arhailsele ajajärgule oli iseloomulik - foiniiklaste eeskujul hakkasid kreeklased rajama ülemere kolooniaid. Selle tulemusena muutus Must meri Kreeka sisemereks. Kolooniate rajamine kestis kogu arhailse aja. Esimesed neist loodi Süüria ja Sitsiilia ehk Sürakuusa rannikule
· Priamos-Trooja kuningas · Hektor-Trooja kuulsaim kangelane · Helena-Sparta kuninganna,Trooja printsess · Achilleus-kuulsaim kreeklaste kangelane · Odysseus-Ithaka kunigas,Trooja hobuse idee autor HOMEROS · Pime kreeka laulik 7.sajndist e.Kr · Eeposte ,,Ilias"ja ,,odüsseia autor' · Ilias-Trooja sõda · Odüsseia-Odysseuse eksirännakud Arhailine ja klassikalinbe period · Umbes 8.saj uus tõus · Tsivilasatsioonid areng · Suhted foiniiklastega · Kreeka alfabeet · Ümberkaudsete alade koloniseerimise algus · Kehv põllumajandus · Suhted · Kultuurivahetus · Kreeklased-hellenid;ülejäänud-barbarid · Linnriikide ajastu algus Ühiskond · Enam-jaolt 3 ühiskonnaklassi · Orjad · Vabad talupojad · Aristokraadid · Patriarhaalne ühiskond' · Mehel kõik õigused,naine õigusteta · Abielu reeglina kasulik tehing Aristokraadid · Rikkam osa kreekast
arengutasemele. Sellel ajal tekkis püsiv kreeklaste asundus Väike-Aasia poolsaare idarannikule, muutes Egeuse mere Kreeka sisemereks, ning kasutusele võeti raud. Arhailine periood (800-500 eKr). Uuteks keskusteks said linnad, algas ühiskonna kihistumine. Esile kerkis aristokraatia. Kujunesid iseloomulikud linnriigid, kus alustati seaduste üleskirjutamisega. Taastusid välissuhted. Tihe läbikäimine foiniiklastega viis kreeka tähestiku loomiseni foiniikia tähestiku eeskujul, mis ei olnud enam silpkiri vaid häälikkiri. 8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima.
Pärimuse järgi olevat nad kunagi tulnud Väike-Aasiast, osa teadlasi peab neid aga Itaalia muistseteks põliselanikeks. Nad võtsid üle kreeka tähestiku ning seepärast võib nende kirja lugeda, kuid nende keel on siiani arusaamatu. Seega on etruskide ajalugu ja kultuur tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. 8.- 6.saj eKr olid etruskid Itaalia kõige mõjuvõimsaim rahvas. Nad domineerisid suures osas Põhja- ja Kesk-Itaalias ning võistlesid foiniiklastega maagirikka Sardiinia ja Korsika saare pärast. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Ka Rooma linna ja riikluse kujundamisel etendasid etruskid tähtsat osa. Alates 5.saj eKr langesid etruskid järk-järgult üha tugevneva Rooma riigi võimu alla. ROOMA LINNA TEKKIMINE. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Linn tekkis jõe vasakule kaldale, kus jõetasandikul kõrgub seitse küngast. Linna kujunemine kestis mitu sajandit
Etruskidel kujunes sellest omamoodi teadus, vastavate instruktsioonide ja loomamaksa kujutavate näitlike mudelitega. Religioossete tõekspidamiste kirjalik jäädvustamine oli etruskidele laiemaltki omane – mitmed pühad tekstid käsitlesid rituaale ja inimest ning jumalate vahekordi reguleerivaid eeskirju. VII – VI sajandil e.Kr. olid etruskid kõige mõjuvõimsam rahvas Itaalias. Nad laiendasid oma ülemvõimu suurele osale Põhja- ja Kesk-Itaaliast ning konkureerisid foiniiklastega maagirikaste Sardiinia ja Korsika saarte pärast. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Ka Rooma linna ja riikluse kujunemisel etendasid etruskid tähtsat osa. Mitmed roomlaste kombed, eriti religiuoossed tavad, olid etruski päritolu. Alates V sajandist e. Kr. langesid etruskid järkjärgult üha tugevneva Rooma riigi võimu alla. Rooma riigi kujunemine: Kuningate aeg 753 – 509 a.eKr
Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim.
Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim.
Barbarid – võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim.
ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud. ARHAILINE PERIOOD u 800 500 eKr VIII sajandist alates eKr suurenes Kreekas elanikonna arvukus kasvas, kerkisid esile linnad ja rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega, ja kreeklased sattusid mõneks ajaks tugeva ida kultuurimõju alla. Eelkõige tuli kreeklastel suhelda tol ajal Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Just foiniiklaste vahendusel puutusid kreeklased kokku idamaa kultuuriga. Kreeka käsitöölised võtsid Idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka sealset kunstistiili. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri alfabeet (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfa, beeta). See kujundati foiniikia tähestiku põhjal. Foiniikia tähestik koosnes teadupoolest 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaalid
Kuidagi on ta seotud ka sünnitusega. Aphrodite tähendab vahul kõndiv. Aprose e vaht. Seotud ka tuvidega.Tal on kindlasti semiidi ja sumeri tasst, samastav Inanna ja Istariga. Küpros on koht, kust ta veest välja tuli ka seal on ka mitmeid tema kultuskohti. Nt üks on juba 12. saj peale. Idamõjud. Inanna- Viljakus, seksuaalsus, agressiivne armastus. Neid saab ka Aphroditega siiduda. Lisaks Küprosele austati teda ka Korintosel ja Sitsiilias. Nendes kohtades olid ka idamõjud ja kokkupuuted foiniiklastega. Eryx oli poolkreeka/foiniika pühamu Aphroditele. Millal kreeklased Aphrodite omaks võtsid, ei ole teada, aga Iiliases 7-8 saj on ta juba olemas. Võib ka eeldada, et kõik palja naiste kujutised on Aphrodited, selles vaatepunktis on ta juba Mükeene perioodist alates olemas olnud. Tema põhifunktsioon on ikka suguline paljunemine ja seksuaalsus. Ta on rõhutatult ilus ja seotud erootilise armastusega. Ta on ehitud, teda ümbritsevad kolm graatisat, nö rõõmuneiud kes teenivad teda
ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud. ARHAILINE PERIOOD u 800 500 eKr VIII sajandist alates eKr suurenes Kreekas elanikonna arvukus kasvas, kerkisid esile linnad ja rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega, ja kreeklased sattusid mõneks ajaks tugeva ida kultuurimõju alla. Eelkõige tuli kreeklastel suhelda tol ajal Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Just foiniiklaste vahendusel puutusid kreeklased kokku idamaa kultuuriga. Kreeka käsitöölised võtsid Idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka sealset kunstistiili. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri alfabeet (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfa, beeta). See kujundati foiniikia tähestiku põhjal. Foiniikia tähestik koosnes teadupoolest 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaalid
kiviplokkidest laotud hauakambritesse, kus on eredad seinamaalingud; palju jumalaid, ka kreeka omi, head ja kurjad vaimud; surmajärgne elu; ennustuskunst, uuriti lindude lendu, maksa, viimane meetod Idamaadest, sellest kujunes teadus, juhised, loomamaksa mudelid; usuliste tõekspidamiste üles kirjutamine, pühad tekstid eeskirjad; mõjuvõimsaim rahvas 8.-6. saj. eKr Itaalias, P- ja Kesk-Itaalias, võistlesid foiniiklastega Sardiinia ja Korsika pärast; edendasid linnaelu, kaubandust; alates 5.saj. eKr langesid järk-järgult Rooma riigi võimu alla Rooma linna tekkimine Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus oli vanasti Latiumi maakond tasane, kohati soine; karjuste ja maaharijate asulad ühinesid, esimesed riiklikud moodustised; Rooma tekkis Tiberi vasakule kaldale, jõetasandikul 7 küngast, kõige varem, 10.saj. eKr rajati asula Palatiumi künkale; umbes 600. a
· Nelja Riigi Liit ja Püha Liit: · Nelikliit: ÜK, Vm, Au, Preisimaa olla vastukaal Pr agressiivsete plaanide puhul · Püha Liit: Vm, Au, Pre võidelda rev liikumiste vastu · Viini kongressi otsuseid hakati nim Metternichi süsteemiks Pilet 8 1.Arhailise ja klassikaline Kreeka ühiskond ning eluolu 8. saj eKr tsv uus tõus rahvastiku kasv, linnade teke + ülemkiht tihedad sidemed foiniiklastega kolonisatsiooni algus (8. saj eKr) Kreeka emamaa ei suuda oma rahvast ära toita; Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannik; metalli ja põllumaa vajadus kujunes rahvuslik ühtekuuluvustunne: ühised jumalad, ühine keel kreeklasi liitis võitlus Pärsia vastu hellenid = Hellas = Kreeka teised rahvad on barbarid orjameelsedkreeklased on vabad: polis=linnriik Kreeka kiri kujunes foiniikia tähestiku põhjal24 märki Ühiskonna struktuur:
Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII sajandist eKr Alates VIII sajandist eKr ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: kasvas elanikkonna arvukus, tekkisid linnas ja esile kerkis rikas ülemkiht. Taastusid tihedad sidemed välismaailma, eriti Idamaadega. Eelkõige suhtlesid kreeklased tol ajal Vahemerel kaubelnud ja merd sõitnud foiniiklastega. Kreeka käsitöölised võtsid idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili. VIII sajandil eKr alanud kolonisatsiooni käigus lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias ning seejärel ka Musta mere rannikul. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu oli osalt tingitud vajadusest metalli, eriti raua järele, kuid massilise väljarändamise põhjustas
kultuurid. Kreeklased jõudsid Itaaliasse 8-6saj eKr. Vanim teadaolev Kreeka linn Itaalias oli Kyme (ladina k. Cumae), mis asub Kesk-Itaalias Kampaania maakonnas. See kant on kuulus seetõttu, et nagu Delfis olid oraaklid olid ka Kymes oraaklid, keda kreeklased nimetasid sibüllideks. Kyme oli kõige põhjapoolsem Kreeka asula Itaalias. Sitsiilias kuulsaim Kreeka linnriik oli Sürakuusa. Sitsiilias puutusid kreeklased kokku ka foiniiklastega. Etruskid tulid Itaaliasse ca samal ajal kui kreeklased, nad asustasid esialgu Toscana maakonna ja üritasid tungida ka lõunapoole aga nende edasitung peatati. Etruskite päritolu ei teata aga Herodotos on öelnud, et nad tulid Väike-Aasiast näljahädade sunnil. Kirja etruskid laenasid kreeklastelt aga nende keelt ei tunta. Etruski kultuuris on palju Kreeka mõjusid aga ka orientaalset ja originaalset osa. Ühiskond oli
aga tuli Atalja, kes oli kuninga ema. 9.Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. Sisepoliitiliseslt taotlesid omriidid riigi konsolideerumist ning Iisraeli ja Kaanani, Jahve ja Baali rahumeelset kooseksisteerimist. Säärane sise- ja religioonipoliitika teenis omakorda välispoliitika huve, mille eesmärgiks oli liitlaste leidmine süüria ning assuri ohu vastu võitlemine. Peale rahulepingut Juudaga õnnestub sõbruneda ka foiniiklastega. Omri poeg Ahab võtab naiseks Tüürose kuninga Ittobaali tütre Iisebeli. See poliitiline abielu pidi tagama hea läbisaamise rikka ja vägeva kaubalinnaga. Omriidide aega kuulub ka Assuri mõju järjekordne tõus. Esimest korda oli Assuri suurkuningas, Assurnasirpal II (884-859) välja jõudnud Vahemere äärde. Tema poeg Salmanassar III (859-824) jätkas järjekindlalt oma isa ekspansiivset poliitikat ing korraldas mitu sõjakäiku Süüriasse, et sundida sealseid
Kuigi kolooniad võisid olla emalinnast sõltumatud, ei tähendad see, et sidemed oleks katkestatud. Kreeka kolooniad on saadud vallutades. Kui olid kaubanduslikud kolooniad (nt metalli leiukohtadele oli vaja ligi pääseda), siis oli vaja kohalikega häid suhteid säilitada. Agaarkoloonias oli massiline väljaränne ja toimus vägivallaga maa jagamine. 8Saj teine poolel oli massiline väljaränne ja jätkus ka 7/6 saj. Kogu selle liikumisega seoses tugevnesid sidemed foiniiklastega. Idamõjude esimene suur mõju oli see, et võeti omaks foiniikia tähestik. Kujunes välja alfabeet. Ülevõtmine oli loominguline. Foiniikia tähestikus oli 22 tähte. Toodi esile vokaalide ja konsonantide erinevus. Kohalikud tähestikuvariandid arenesid välja, aga üldiselt oli sama. Esimesed kirjad on nö graffitid ja ohvritalituste aruanded. Heksameetrilised teksid. Kes vähegi oskas, see kirjutas, st et kirjaoskus levis juba algusest peale suht laialdaselt. Allikad
annaabi.ee 
