drastiliselt vähenenud. Järgmine oluline komponent on abrasiivaine, mis annab pastale tema puhastusjõu, eemaldamaks kattu ja pigmenti hambapinnalt ning ühtlasi õrnalt seda poleerides. Abrasiivne komponent võib olla kas kaltsiumfosfaat, alumiinium, kaltsiumkarbonaat või räniühend(silica).Nagu enne mainitud võib flouriidil olla ka tervisele kahjulikke mõjusid, mis kõige rohkem võivad avalduda väikelastel.Kui joogivees on juba looduslikult kõrge fluoriidisisaldus (Lääne -Eestis), siis tuleb erilist tähelepanu pöörata laste hambapastadele ja kasutada fluoriidivaba pastat. Näiteks Colgate Junior Toothpaste. Fluoriidivaba pastaga peaks pesema ka lapsed, kes ei suuda veel ise pastat peale pesu välja sülitada s.o. kuni kolmanda eluaastani. Liigne fluoriid põhjustab arenevates hammastes tuhme valgeid kuni pruunikaid emailikahjustusi. Suurtes kogustes allaneelatud pasta võib olla kahjulik. Toksiline kogus ühe umbes 10 kg kaaluva lapse
Laste hambapastad sisaldavad vähem fluoriidi. Hambapasta kasutamist tuleks alustada siis, kui kõik piimahambad on suhu lõikunud, kuna enne kolmandat eluaastat ei oska üldjuhul laps veel pastat välja sülitada ja kipub seda alla neelama. Seda aga teha ei tohiks. 2.2 Fluoriide sisaldavad hambapastad Täiskasvanutele mõeldud pastadest sisaldavad peaaegu kõik fluoriide. Fluoriidi sisaldus on tuubil kirjas kahel kujul protsentides või ppm-ides. Kõige optimaalsem hambapasta fluoriidisisaldus on 0,2-0,8% või 700-1000 ppm. Kui hammastel esinevad valged laigud, siis võib kasutada ka hoopis ilma fluorita hambapastat (müügil Sensodyne sarjas). (Hambaarst.ee) 2.3 Hambakatu ja -kivi teket vähendavad hambapastad Hambakattu ja -kivi teket vähendavaid hambapastasid soovitatakse neile, kellel on probleeme igemetega. Hambapastadel, mis on mõeldud hambakivi vähendamiseks, on tavaliselt märge tartar (Crest Tartar Protection). Nad võivad sisaldada bikarbonaati, naatriumpürofosfaati
Sõltuvalt vee (lahuse) fluoriidioonide kontsentratsioonist ja pH väärtusest võib fluor lahuses esineda ka HF2- ning dissotsieerumata HF kujul. Lahjendatud lahustes ja neutraalses keskkonnas esineb suurem osa fluorist F- ioonidena. Lahuse happesuse suurenedes väheneb F- osakaal ning HF2- ja dissotsieerumata HF hulk suureneb. Tänu fluori suhteliselt suurele sisaldusele maakoores leidub seda varieeruvates kogustes ka veekogudes. Fluoriidisisaldus pinna- ja põhjavees sõltub suuresti fluoriide sisaldavatest kivimitest ning mineraalidest. Keskmine F-/Cl- massisuhe kivimites varieerub sõltuvalt kivimi tüübist 4:1 kuni 8:1. Kuna fluoriidid on kergesti sadenevad, kuid kloriidid jäävad lahusesse, on kuumaveeallikate väljavooluvee puhul antud suhe äärmiselt madal (0,0006). Olgugi et fluoriidid on laialtlevinud ühenditest ühed püsivamad, võib neid sadestada mõõdukalt lahustuva mineraal fluoriidina (CaF2).
Hambakaaries on: hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus. Demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu hambakude ei tervistu iseenesest. Kaariese teke: hamba pinnal moodustub katt, katt kinnistub hambale igemepoolses osas. Hamba pind muutub tuhmiks, kollakaks, karedaks. Kaariese teket soodustavad: geneetilised faktorid, vale toitumistava, mikroorganismid, sülje happelisus, joogivee ja toidu fluoriidisisaldus. Ennetusvõimalused: rinnapiimatoit, suuõõnt ja hammaskonda jälgitakse alates 6. elukuust. Õige toitmine kindlustab lapse organismi kõigi vajalike toitainetega. Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule.
Hambakaaries on: hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus. Demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu hambakude ei tervistu iseenesest. Kaariese teke: hamba pinnal moodustub katt, katt kinnistub hambale igemepoolses osas. Hamba pind muutub tuhmiks, kollakaks, karedaks. Kaariese teket soodustavad: geneetilised faktorid, vale toitumistava, mikroorganismid, sülje happelisus, joogivee ja toidu fluoriidisisaldus. Ennetusvõimalused: rinnapiimatoit, suuõõnt ja hammaskonda jälgitakse alates 6. elukuust. Õige toitmine kindlustab lapse organismi kõigi vajalike toitainetega. Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule.
annaabi.ee 
